HINDAMINE JA HINNANGUD ESIMESES KLASSIS

 

I klassi õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. Suulisi hinnanguid saavad õpilased pidevalt, kokkuvõtvaid kirjalikke hinnanguid antakse iga õppe-veerandi lõpul. Kokkuvõtvad kirjalikud hinnangud kajastuvad tunnistusel (Lisa 2). Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes.

 

1.1             I klassi hindamise põhimõtted

 

Hindamisel lähtutakse põhimõttest:

(1)   Toetab õpilase eneseväärikust ja –usku

(2)   Loob emotsionaalselt turvalise, meeldiva keskkonna

(3)   Kujundab enesehinnangut õpilasel ja õpetajal

(4)   Sõnaliselt hinnatakse õpilase

§         psüühiliste protsesside arengut

§         pädevuste kujunemist

§         õpitulemusi

§         õppeprotsessis osalemist

(5)   Sõnalised hinnangud on

§         väga hästi

§         hästi

§         harjuta veel

§         on raske

 

1.2.      I klassi eesti keele hindamise alused

 

„Väga hästi”

Lugemine

·        Teksti ladus, veatu, selge, õige intonatsiooniga lugemine,

·        Õiged rõhud, pausid, sobiv hääletoon.

·        Tekstis sisalduva info mõistmine.

·        Ülesannete täitmine loetud teksti põhjal.

 

Suuline eneseväljendamine

·        Annab loogiliselt edasi kuulatu ja loetu sisu.

·        Jutustab ladusalt, kasutades mitmekesist sõnavara.

·        Arvestab suhtlusolukorda ja adressaati.

 

Kirjutamine

·        Õigekirjutuse aluseks olevate õpitud põhimõistete ja reeglite tundmine.

·        Õpitud õigekirjajuhiste ja üksikkeelendite piires vigadeta kirjutamine.

·        Töö vormistus järgib juhiseid, on puhtalt vormistatud.

·        Tähekujude õigsus ja tähtede seostamine, käekiri on loetav.

·        Sõnade, sõnaühendite ja lausete eksimusteta ärakirjutamine õpikust või tahvlilt.

·        Suudab hästi moodustada terviklauseid ja lauseid seostada.

·        Täidab kirjalikke keeleülesandeid vigadeta.

·        Oskab õnnitlust kirjutada.

 

„Hästi“

Lugemine

·        Loeb ladusalt, kuid väheilmekalt; teeb lugemisel üksikuid vigu.

·        Õiged rõhud, pausid, sobiv hääletoon.

·        Saab aru teksti sisust, kuid küsimustele vastamisel on üksikuid ebatäpsusi.

·        Täidab loetud teksti põhjal ülesandeid üksikute vigadega.

 

Suuline eneseväljendamine

·        Saab kuulatust ja loetust aru ja oskab edasi anda kuulatu ja loetu põhisisu.

·        Jutustab mõningate ebatäpsustega, sõnavalik ühekülgne.

·        Arvestab vähe suhtlusolukorda ja adressaati.

 

Kirjutamine

·        Õigekirjutuse aluseks olevate õpitud põhimõistete ja reeglite tundmisel on üksikuid ebatäpsusi.

·        Õpitud õigekirjajuhiste ja üksikkeelendite piires teeb kirjutamisel üksikuid vigu.

·        Töö vormistamisel esineb eksimusi, on puhtalt vormistatud.

·        Tähekujude õigsuses ja tähtede seostamisel esineb ebatäpsusi, käekiri on üldjuhul loetav.

·        Sõnade, sõnaühendite ja lausete ärakirjutamisel õpikust või tahvlilt teeb üksikuid vigu.

·        Kirjalike keeleülesannete täitmisel teeb üksikuid vigu.

·        Terviklausete moodustamisel ja lausete seostamisel teeb vigu.

·        Õnnitluse kirjutamisel vajab juhendamist.

 

„Harjuta veel“

Lugemine

·        Loeb konarlikult, ilmetult, vigadega.

·        Õiged rõhud, pausid, sobiv hääletoon.

·        Saab üldjoontes teksti sisust aru, kuid küsimustele vastamisel esineb ebatäpsusi.

·        Tekstil põhinevate ülesannete lahendamisel on eksimusi ja puudujääke.

 

Suuline eneseväljendamine

·        Saab kuulatust ja loetust üldjoontes aru, kuid ei oska alati edasi anda kuulatu ja loetu põhisisu.

·        Jutustab küsimuste toel, jutustus on lünklik ja sõnavaene.

·        Ei arvesta suhtlusolukorda ja adressaati.

 

Kirjutamine

·        Õigekirjutuse aluseks olevate õpitud põhimõistete ja reeglite tundmisel teeb vigu

·        Õpitud õigekirjajuhiste ja üksikkeelendite piires teeb kirjutamisel vigu.

·        Töö vormistamisel esineb eksimusi, on lohakalt vormistatud.

·        Tähekujude õigsuses ja tähtede seostamisel on palju ebatäpsusi, käekiri ei ole vahel loetav.

·        Sõnade, sõnaühendite ja lausete ärakirjutamisel õpikust või tahvlilt teeb vigu.

·        Kirjalike keeleülesannete täitmisel teeb vigu.

·        Vajab abi terviklausete moodustamisel ja lausete seostamisel.

·        Õnnitluse kirjutamisel vajab abi.

 

„On raske“

Lugemine

·        Loeb aeglaselt, katkendlikult, ilmetult, vigadega.

·        Saab halvasti teksti sisust aru ja suudab vastata üksikutele põhiküsimustele.

·        Tekstil põhinevate ülesannete lahendamisel on rohkesti eksimusi ja puudujääke.

 

Suuline eneseväljendamine

·        Saab kuulatust või loetust halvasti aru.

·        Jutustab küsimuste toel; jutustus on lünklik ja sõnavaene.

·        Ei arvesta suhtlusolukorda ja adressaati.

 

Kirjutamine

·        Ei tunne õigekirjutuse aluseks olevaid õpitud põhimõisteid ja reegleid.

·        Kirjutamisel ei järgi, ei oska kasutada õpitud õigekirjajuhiseid ja üksikkeelendeid.

·        Tööd on vormistatud lohakalt, on palju sodimist.

·        Tähekujude ja tähtede seostamisel on palju ebatäpsusi, käekiri pole tihti loetav.

·        Kirjalike keeleülesannete täitmisel teeb palju vigu.

·        Ei suuda moodustada terviklauseid ja lauseid seostada.

·        Ei suuda ilma abimaterjalita õnnitlust kirjutada.

 

1.3.        I klassi matemaatika hindamise alused

 

„Väga hästi”

·        Avaldab oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist, põhjendades seda selgelt ja arusaadavalt.

·        Arvutab veatult suuliselt ja kirjalikult õpitu ulatuses.

·        Vaatleb, võrdleb, leiab seoseid veatult; kasutab ja rakendab iseseisvalt õpitud reegleid.

·        Loeb ja saab iseseisvalt ülesannete juhistest aru ning toimib neid järgides.

 

„Hästi”

·        Avaldab oma arvamust, põhjendades seda arusaadavalt.

·        Arvutab suuliselt ja kirjalikult õpitu ulatuses, kuid teeb üksikuid vigu.

·        Vaatleb, võrdleb, leiab seoseid; õpitud reeglite kasutamisel vajab vahel abi.

·        Loeb ja saab iseseisvalt ülesannete juhistest aru, kuid mõnikord eksib neid järgides.

 

„Harjuta veel”

·        Avaldab oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist, kuid ei oska selgelt ja arusaadavalt põhjendada.

·        Arvutab suuliselt ja kirjalikult õpitu ulatuses, kuid teeb vigu või eksib õpitud reeglite rakendamisel; kasutab abi õpitud reeglite rakendamisel.

·        Vaatleb, võrdleb, kuid vahel ei oska leida seoseid.

·        Loeb ja saab ülesannete juhistest aru, kuid tihti eksib neid järgides.

 

„On raske”

·        Ei avalda oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist või kahtleb tihti nendes

·        Arvutamisega on suuri raskusi, ei oska kasutada või kasutab väga vähesel määral õpitud reegleid.

·        Võrdleb üldiselt, ei leia seoseid.

·        Lugemisega ja ülesannetest arusaamisega on raskusi.

 

1.3.1.  I klassis antakse hinnanguid:

·        suulised vastused;

·        osavõtmine rühmatööst;

·        kirjalikud tööd matemaatika tööraamatust, õpikust, lisalehtedelt;

·        kirjalikud tunnikontrollid.

 

1.4.           I klassi loodusõpetuse ja inimeseõpetuse hindamise alused

 

Hinnangute andmisel lähtutakse loodusõpetuse ja inimeseõpetuse õpetamise eesmärkidest ja õpilase pädevustest (õpitulemustest). Antakse sõnaline hinnang lähtudes  lapse arengust ja individuaalsetest iseärasustest. Hinnang antakse praktilisele  tegevusele, analüüsioskusele, võrdlemisele, kirjeldustele. Arvestatakse õpilase teadmisi õpitu ulatuses ja oskust teadmisi siduda ning seostada õpitut ümbritseva keskkonnaga, inimestega, loodusega.

 

„Väga hästi”

·        Mõistab tekstis sisalduvat infot.

·        Avaldab oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist, põhjendades seda selgelt ja arusaadavalt.

·        Vaatleb, võrdleb, kirjeldab, leiab seoseid veatult; kasutab ja rakendab iseseisvalt õpitud reegleid.

·        Oskab esitada antud teema kohta küsimusi.

·        Loeb ja saab iseseisvalt ülesannete juhistest aru ning toimib neid järgides.

·        Tunneb ja oskab selgitada õpitud põhimõisteid.

 

„Hästi”

·        Mõistab tekstis sisalduvat infot, kuid küsimustele vastamisel on üksikuid ebatäpsusi.

·        Avaldab oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist, kuid vahel ei suuda seda selgelt ja arusaadavalt põhjendada.

·        Vaatleb, võrdleb, kirjeldab, leiab seoseid veatult; õpitud reeglite kasutamisel esineb ebatäpsusi.

·        Oskab esitada antud teema kohta lihtsamaid küsimusi.

·        Loeb ja saab aru iseseisvalt ülesannete juhistest, kuid nende täitmisel esineb vigu.

·        Tunneb õpitud põhimõisteid, kuid selgitamisel esineb ebatäpsusi.

 

„Harjuta veel”

·        Vahel eksib tekstis sisalduva info mõistmisega.

·        Avaldab oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist, kuid eksib põhjendades.

·        Vaatleb, võrdleb, kirjeldab, kuid vahel ei oska leida seoseid.

·        Loeb ja saab ülesannete juhistest aru, kuid mõnikord eksib neid järgides.

·        Oskab esitada küsimusi, kuid need ei vasta alati teemale.

·        Vahel eksib õpitud põhimõistete selgitamisel.

 

„On raske”

·        Ei mõista tekstis sisalduvat infot.

·        Ei avalda oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist või kahtleb tihti nendes.

·        Võrdleb ja kirjeldab üldiselt, ei leia seoseid.

·        Lugemisega ja ülesannetest arusaamisega on raskusi.

·        Ei oska küsimusi esitada.

·        Ei tunne õpitud põhimõisteid.

 

1.4.1.     I klassis antakse hinnanguid:

·        suulised vastused;

·        osavõtmine rühmatööst;

·        tabelite ja jooniste täitmine;

·        kirjalikud tööd inimeseõpetuse ja loodusõpetuse õpik-tööraamatust, lisalehtedelt;

·        kirjalikud tunnikontrollid.

 

1.5.           I klassi kehalise kasvatuse hindamise alused

 

Hinnangute andmisel lähtutakse kehalise kasvatuse õpetamise eesmärkidest ja pädevustest (õpi-tulemustest). Antakse sõnaline hinnang, lähtudes lapse arengust ja individuaalsetest iseärasustest.

Hinnang antakse praktilisele tegevusele, aktiivsusele, tunnis kaasatöötamisele. Arvestatakse õpilase teadmisi õpitu ulatuses ja oskust teadmisi siduda praktilise tegevusega, tegutsemist kollektiivis (mängud).

 

„Väga hästi“

·        Tuleb vaevata toime tunnis õpitava ja tehtavaga.

·        Saab aru lihtsamatest oskussõnadest.

·        Lööb tunnis aktiivselt kaasa.

·        Avaldab oma arvamust ja teeb ka ise ettepanekuid tunni huvitavamaks muutmisel.

 

„Hästi“

·        Tuleb toime tunnis õpitava ja tehtavaga

·        Saab aru lihtsamatest oskussõnadest.

·        Lööb tunnis kaasa, kuid vahel vajab selleks õpetaja ergutust.

·        Avaldab oma arvamust ja kuid ise ettepanekuid tunni huvitavamaks muutmisel ei tee.

 

„Harjuta veel“

·        Tuleb enamasti toime tunnis tehtavaga, kuid vajab vahel veidi abi, juhendamist.

·        Vahel eksib lihtsamatest oskussõnadest arusaamisel.

·        Vahel ei mõista ülesannet, vajab selgitusi.

·        Avaldab oma arvamust, kuid on mõnikord siiski kahtleval seisukohal.

 

„On raske“

·        Tunnis omandatavaga on tõsiseid raskusi.

·        Vajab tihti abi, juhendamist.

·        Kui kohe ülesanne (harjutus) ei õnnestu, kaotab huvi (soov) õppida.

·        Ei oska oma arvamust avaldada.

·        Ei mõista lihtsamaid oskussõnu.

 

1.5.1.  I klassis antakse hinnanguid:

·        harjutuste sooritamisel õiges tempos, õige amplituudiga;

·        osavõtt rühmatööst või kollektiivsest tegutsemisest (mängud, võistlused);

·        aktiivsus tunnis kaasalöömisel.

 

1.6.           I klassi muusikaõpetuse hindamise alused

 

„Väga hästi“

·        Töötab tunnis aktiivselt kaasa.

·        Loeb laulutekste soravalt, mõistab nende sisu.

·        Saab aru töövihiku ülesannetest, oskab neid täita korrektselt.

·        Omab rütmitunnet, peab viisi.

 

„Hästi“

·        Võtab tunnist osa, kuid vahel vajab selleks õpetaja poolset ergutust.

·        Õpitud laulutekste loeb soravalt, mõistab enamuse laulutekstide sisu.

·        Saab aru töövihiku ülesannetest, oskab neid täita.

·        Omab rütmitunnet.

 

„Harjuta veel“

·        Tähelepanu hajutatud, mistõttu tunnis käsitletav jääb kohati ebaselgeks.

·        Laulutekstide ja töövihiku ülesannete lugemine ning nende mõistmine konarlik.

·        Laulab rütmipilli saatel.

·        On nö „toel laulja“.

 

„On raske“

·        Tunnist osavõtt puudulik, ei tööta kaasa, vajab pidevalt meeldetuletusi tehtava suhtes.

·        Ei saa aru laulutekstidest ja töövihiku ülesannetest.

·        Laulmisel suuri raskusi nii viisi kui ka rütmiga (ka toetava pilli saatel).

 

1.6.1.     I klassis antakse hinnanguid:

·        õpitud laulude laulmine;

·        tööjuhistest arusaamine;

·        õpitud muusikateooria tundmine;

·        tunnist osavõtt.

 

1.7.           I klassi kunsti- ja tööõpetuse (käelise tegevuse) hindamise alused

 

„Väga hästi“

·        Oskab ohutult kasutada töömaterjale ja  -vahendeid ning kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks

·        Oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest.

·        Peab silmas pildi kompositsioonireegleid.

·        Oskab teha kollaa˛i ja voltida paberit.

·        Oskab kunstiteoseid lihtsates vormides kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada.

·        Väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi.

·        Märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

·        Oskab kavandada ja töötada iseseisvalt tööjuhendite järgi.

·        Oskab hoida korras rõivad ja jalanõud.

·        Oskab teha lihtsamaid korrastustöid.

·        Oskab katta lauda.

 

„Hästi“

·        Oskab kasutada töömaterjale ja  -vahendeid ning kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks

·        Oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest.

·        Peab silmas pildi kompositsioonireegleid.

·        Oskab teha kollaa˛i ja voltida paberit, kuid tööd ei ole alati puhtalt ja korrektselt vormistatud.

·        Oskab kunstiteoseid lihtsates vormides kirjeldada ja kuid alati ei oska oma eelistusi põhjendada.

·        Vajab abi enda töödest erinevate lahenduste väärtustamiseks.

·        Kujunduselementide märkamiseks ümbritsevas keskkonnas vajab juhendamist.

·        Oskab kavandada ja töötada tööjuhendite järgi.

·        Teab kuidas, kuid alati ei oska hoida korras rõivad ja jalanõud.

·        Oskab teha lihtsamaid korrastustöid ja katta lauda, kuid vajab juhiseid mida ning millises järjekorras teha.

 

„Harjuta veel“

·        Vajab vahel abi praktilise töövõtte ohutul omandamisel.

·        Vahel on raskusi voolimistöö või meisterdamistöö lõpetamisel.

·        Kavandamisel vajab vahel abi ning ei saa alati aru tööjuhendist.

·        Oma valikuid ei saa alati põhjendatud ja ei leia seoseid.

·        Oskab esitada küsimusi, kuid need ei vasta alati teemale.

·        Töövahendite ja töökoha korrastamisega ei tule alati toime.

·        Ei ole alati koostöövalmis.

 

„On raske“

·        Ei suuda omandada ohutuid praktilise töö võtteid.

·        Voolimis- ja meisterdamistöid ei suuda lõpetada.

·        Ei omanda lihtsamaid kompositsioonivõtteid.

·        Ei saa aru lihtsamatest värvuseõpetuse reeglitest.

·        Ei oska oma valikuid ega töid kirjeldada ega põhjendada.

·        On tunnis osavõtmatu või liiga hajevil.

·        Ei oska küsimusi esitada ega vastata

·        Ei tule toime töövahendite ega töökoha korrastamisega.

 

1.7.1.  I klassis antakse hinnanguid:

·        töö puhtus;

·        loovus;

·        eneseväljenduse julgus;

·        osavõtt rühmatööst;

·        erinevate värvide kasutus;

·        ohutu töövahendite ja töötehnikate kasutamine;

·        erinevate töövahendite õige kasutamine.