TAIMEDEGA VÄRVIMINE
Värvimiseks kõlbab kasutada kogu taime, lehti, juuri, õisi, varsi, pungi, koort; vähemal määral käbisid ja marju ning kuivvilju. Värsket materjali kulub rohkem kui kuivatatud taimi. 1 kilo lõnga kohta tuleb võtta värskeid taimi 2 – 4 kilo, kuivatatud aga 1 – 2 kilo. 1 kilo lõnga kohta kulub peitsaineid keskmiselt 100 grammi ja vett peab olema värvimiseks 40 – 50 liitrit.
Töö käik:
Taimed leotada ( kuivad ) terve ööpäev, värsked 1 tund, keeta samas vees 1 – 4 tundi. Saame värvivedeliku, millest kurname taimed ( prahi ) välja.
Lõngad tuleb hoolega puhtaks pesta, parem on kasutada vihmavett ja naturaalset seepi, korralikult loputada. Vihi sidumislõngad tuleb lõdvaks lasta. Lambarasv ja seep võivad mõjutada värvimise tulemust, materjal jääb tuhmiks või laiguliseks.
Enne värvimist on soovitav lõngu peitsida selleks, et värv paremini kinnistuks. Tavaliselt kasutatakse mitmesuguseid soolasid või nõrku happeid: keedusool, potas, äädikas, rabarber, vasksulfaat, raudsulfaat jt. Peitsaineid tuleb võtta 1 kilo kohta 50 – 100 grammi, oleneb kemikaalist. Peitsainetega liialdamine muudab lõnga hapraks. Peitsimine kestab käesoojas vees 30 – 60 minutit, lõng peab olema üleni vees, soovitav oleks materjali liigutamine.
Märg materjal tuleb asetada värvilahusesse üleni sisse, kuumutada tasasel tulel ( temp. 80 - 90°C ), pidevalt segada, kuni 60 minutit. Ägedalt keeta ei tohi! Lõng jääb laiguline või hakkab vildistuma.
Värv tuleb lõpuks kinnistada. Selleks tuleb heledamate toonide puhul jätta märg materjal värvilahusesse jahtuma, tumedamate toonide saamiseks lisada keedusoola ja jätkata kuumutamist veel 30 minutit.
Loputada tuleks 2 –3 korda, kuni vesi jääb värvitu.
Kuivatada tuleks rippuvas asendis, kuid mitte ereda päikese käes. Värv kinnistub pikkamööda ning päike võib muuta lõnga laiguliseks.
| Peitsained: keedusool, potas, äädikas, maarjajää, vasksulfaat, raudsulfaat, tinasool, viinakivi, kaaliumdikromaat, oblikhape – otsi keemiakaupade seast! |
| Neid kasuta 3 – 12 % kuiva lõnga kaalust ! Keskmiselt 30 – 100 g |
KAALIUMDIKROMAAT K2 Cr2O7 on oranž kristalne aine, parandab värvitud lõnga valgusekindlust, teeb lõnga pehmeks, värvusi nihutab tumedama tooni suunas. Ainet kulub 3 – 5 % kuiva lõnga kogusest.
MAARJAJÄÄ AlK(SO4)2·12H2O on valge pulber, vanim peitsaine, hästi kasutatav, muudab värvi säravamaks. Ei või värvida alumiiniumnõus ja ei tohi keeta, lõng muutub karedaks. Kasutatakse 10 – 25 % kuiva lõnga kaalust.
RAUDVITRIOL Fe2SO4 ·7H2O on rohekas kristalne sool, muudab toonid tuhmiks, tumedaks, liigtarvitamisel lõnga hapraks. Tuleks lisada värvimise lõpus, 1 – 2% kuiva lõnga kaalust.
VASKVITRIOL CuSO4 ·5H2O on sinine kristalne aine, ka silmakiviks nimetatud. Muudab toonid rohekamaks, tumedamaks, tuleks lisada alles värvimise lõpus, keskmiselt 10 % kuiva lõnga kaalust.
KIRJANDUS:
Nõukogude Naine, Eesti Naine
M. Klemola, Taimedega värvimine, 1986
L. Kivilo, Lilltikand, 1992
Raitviir, Suvelilled, 1979
Sotsialistlik Põllumajandus, 80.
L. Mälksoo, Kangakudumine