Kuidas söönuks saada

     Et energiat saada, peavad kõik organismid toituma. Igaüks sööb kedagi või midagi.
     Tundub vaid, et taimed ja seened ei otsi toitu ega aja kedagi taga. Aga ka taimed ise ju peavad saama energiat, et kasvada, õitseda ja viljuda.
     Kuidas taimed toituvad?
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
     Seente toitumine sarnaneb rohkem loomade toitumisele - seened kasutavad toiduks valmis toitaineid.
 

     Mida loomad söövad?
     Nagu Sa tead, toituvad loomad valmis toidust. Kui jagaksime kõik loomad nende söömise järgi rühmadesse, saaksime neid rühmi kolm:
a) ..................................................................
b) ..................................................................
c) ..................................................................

     Taimtoiduliste loomade söögilaud sõltub nende elukohast. Meie kliimas on taimtoidulistel loomadel kevadsuvisel perioodil hea elu, toitu on rikkalikult. Talvel pole nende elu aga kaugeltki nii lihtne. Väga paljud pisemad taimtoidulised loomad kulutavad suurema osa oma ajast talvel toidu otsimisele. Suurimad taimtoidulised maismaaloomad on elevandid. Aafrika elevandid võtavad toiduotsinguil igal aastal ette pikki rändeid Aafrika ühest servast teise. Maailma kõige suuremaks elavaks taimtoiduliseks loomaks võib pidada kuni 30 meetri pikkust sinivaala. Ta on veeimetaja, kes toitub planktonist.

1. Võta appi raamatud ja oma teadmised ning leia, kes millest toitub.
NB! On tähelepanuväärne, et paljud putukaist toituvad aplalt vaid vastse-eas (nt röövikuna).

puuoksad, kõrvenõgese lehed, taimhõljum (plankton), samblik, puukoor, kõdunevad taimeosad, õunapuu viljaliha, kapsalehed, mahlakad taimelehed, maasika viljaliha, puude noored võrsed, sammal, viljaterad

elevant (imetaja, londiline)  
kodutuvi (lind)  
metskits  (imetaja, sõraline)   
halljänes (imetaja, jäneseline)   
põder (imetaja, sõraline)    
viinamäetigu (mollusk)    
päevapaabusilm röövikuna (lülijalgne, liblikaline)    
õunamähkur röövikuna (lülijalgne, liblikaline)   
sinivaal (imetaja, vaalaline)  
koger (kala)  
särg (kala)  
vihmauss (rõnguss)   
rohukonn kullesena (kahepaikne)  
stepikilpkonn (roomaja)  
kaelkirjak (imetaja, sõraline)  
ninasarvik (kabjalised)  
sadajalg (lülijalgne)  


    Loomtoidulised loomad peavad teistele loomadele jahti. Loomtoiduliste loomadena peame käsitlema vaid neid loomi, kes üldse taimedest ei toitu. Näiteks üks meie suuremaid kiskjaid - pruunkaru - nende hulka ei sobigi, sest ta on segatoiduline loom.

     Tavaliselt söövad loomtoidulised kõiki endast väiksemaid loomi, aga ka endasuurusi või isegi suuremaid, kui jõud üle käib. Heaks näiteks on metsakuklased. Üksi ei suudaks kuklane hiirelegi liiga teha, ent hulgakesi suudavad nad ka suuremast loomast jagu saada.

2) Et hästi meeles seisaks, kes kellest toitub või kes keda maha murrab, sobiks korraldada suur postkaardimäng. Postkaartidel peaksid olema mõistagi igasugused loomad alates kõige pisematest ussidest ja putukatest lõpetades suurimate loomadega. Kui aga postkaarte pole, võiks ju ka jooniskaarte või enda joonistatud kaarte kasutada.
     Kaardimängu reegleid on võimalik kõigil välja mõelda. Kuid iga reegel peab olema kõikidele mängijatele veel enne mängu algust teada. Juhul kui Sul täna pole häid ideid, siis kasuta samu reegleid mis tavalises kaardimängus, nt linnade põletamises.
Soovitus:  kõdutoidulised väikesed loomad võiksid olla kõige väiksemad lehed, nt 1
            taimedest toituvad pisiloomad (putukad, liblikaröövikud jne) - 2
            väikesed putukad (jooksikud, lepatriinud) - 3
            väikesed kakud ja kullid - 10
            pisikiskjad (nirk, nugis jt) - 12
            suured kiskjad (hunt, lõvi, tiiger) - 15 jne.

      Loomtoidulistel loomadel on väga erinevaid jahipidamise mooduseid.

3)Siin on loetelu erinevatest jahipidajatest.

   Ristämblik .....; ilves .....; hunt .....; sipelgalõvi .....; mutt .....; siil .....; hiireviu .....

   Leia allpooltoodud loetelust nende toiduhankimist kõige paremini iseloomustav väljend ning kirjuta selle ees sulgudes olev täht välja looma nime taha.
Selle sõnaga võib iseloomustada loomtoidulisi loomi.

S) jälitab ja väsitab saaki, ründab mitmekesi;
D) valib kaugelt saagi välja, sööstab ootamatult selle kallale;
I) varitseb saaki ja sööstab ootamatult kallale;
J) kaevab pikad püüniskäigud ja kogub sinna sattunud saagi;
K) ehitab püünise ja varitseb liikumatult püünisesse sattuvat saaki;
A) otsib aktiivselt väheliikuvat saaki.

Mis sõna saad kokku: ...............................................................

     Segatoidulised loomad söövad kord taimset, siis jälle loomset toitu. Bioloogilises mõttes on ka inimene segatoiduline loom, sest sööb nii taimset (leib, kapsas, kartul, riis jne) kui ka loomset (liha, kala, mesi, munad, piim jne) toitu. Suurematest loomadest on heaks segatoidulisuse näiteks siga. Kuid ka meie metsade suurim kiskja, karu, sööb näiteks marju, seeni, kaera, kala, loomakorjuseid jne.

4) Tõmba allpool toodud loetelus loomtoiduliste loomade nimedele punane rõngas, taimtoiduliste nimetustele aga roheline rõngas ümber. Kasuta vajadusel raamatute abi.
   Mõne looma nimetusel on mõlemat värvi rõngad. Need ongi segatoidulised loomad.

toakärbes, majaämblik, mutt, uruhiir, karihiir, kärp, mäger, suitsupääsuke, sinitihane,

põldvarblane, rebane, ilves, tähnikhirv, pruunkaru, herilane, kalakajakas, tähnikvesilik,

kassikakk, hobukaan, kivihark, haug, tuuletallaja, kodutuvi, kilu, seanälkjas, selgsõudur.