Näiteks riputame kuulikese niidi otsa.
Kuulikesele mõjub Maa
gravitatsioonijõud ehk raskusjõud, kuid
sellegipoolest ei hakka ta Maa
keskpunkti poole liikuma.

Seda takistab raskusjõule võrdvastupidine
jõud - niidi elastsusjõud, mis samuti
kuulikesele mõjub.

Raskusjõud ja
elastsusjõud tasakaalustavad
teineteist, nende resultant võrdub
nulliga.

Seetõttu võrdub
kuulikese kiirendus nulliga. Mehaanika osa,
mis uurib kehade tasakaalu tingimusi,
nimetatakse staatikaks.

Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.

Too näiteid, kus keha on tasakaalus.

..................................................................................................................................................

Mis tingimustel on keha tasakaalus?

...................................................................................................................................................

Kui kehade tasakaalu üldtingimus on täidetud, ei pea see keha siiski tingimata paigal seisma. Keha võib temale mõjuvate jõudude tasakaalu korral ka ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuda.
Kehade tasakaalu juures on oluline veel ka kehade tasakaalu püsivus.
Kui tasakaalus olevale kehale mõjub hetkeliselt mingi jõud ja ta pärast selle jõu rakendamist võtab endise asendi, on tegemist püsiva tasakaaluga.
Ebapüsiv on tasakaal aga juhul, kui keha enam endist asendit ei võta.

Mis on püsiv tasakaal?

....................................................................................................................................................

Mis on ebapüsiv tasakaal?

....................................................................................................................................................