Maod, sisalikud, kilpkonnad ja krokodillid on kõik roomajad, kelle kere sisemusest leiame luulise toese - selgroo.  Osal roomajatel puuduvad jalad.  Roomajate keha on kaetud tugevate soomustega, mis kaitsevad kuivamise eest.  Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna või on munastpoegijad. Järglased tulevad ilmale enamasti kuival maal ning on oma vanemate vähendatud koopiad.  Roomajad asustavad väga erinevaid maakera paiku.  Enam levinud on nad soojades maades, sest sarnaselt kahepaiksetega on nad kõigusoojased ja nende kehatemperatuur sõltub ümbruse temperatuurist.   Roomajad suudavad  elada ka eriti karmides elupaikades nagu näiteks kõrbetes, kus leidub väga vähe toitu.

Roomajad on oma nime saanud ilmselt liikumisviisi järgi. Kuigi sisalikud ja krokodillid liiguvad jalgel, puutub lühikestel jalgadel liikudes nende kõht siiski vastu maad. Maod aga liiguvadki otsesõnu roomates, sest neil jalgu polegi.

Kahepaiksetega võrreldes kujutavad roomajad järgmist etappi selgroogsete kohastumisel eluks maismaal.

Esimesed roomajad ilmusid Maale ligi 340 miljonit aastat tagasi. Nad arenesid veest kuivale maale väljunud kahepaiksetest. Roomajad valitsesid maailma ajavahemikul 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi. Kuival maal liikusid dinosaurused, õhus lendasid hiiglaslikud lendsisalikud pterodaktülused - umbes sellised nagu kõrvaloleval pildil. 1990. aastal leiti Aafrikast seni kõige paremini säilinud dinosauruse skelett.  Varem on leitud vaid osalisi skelette või üksikuid luid.  Teadlased arvavad, et leitud Tyrannosaurus Rex elas umbes 67 miljonit aastat tagasi - üsna noor, kui arvestada, et 65 miljonit aastat tagasi dinosaurused juba välja surid. Ta kaalus oma eluajal umbes 7 tonni - see on sama palju kui kolm Mercedest ja veel natuke. Hiljuti pandi leitud skelett kõigile vaatamiseks välja Chicago Loodusloomuuseumi USAs.

Millistest dinosaurustest oled veel kuulnud? Joonista paberile üks väike dinosaurus ja kirjuta juurde tema nimi!