Ameerika mandril rändavad linnud üsna selgelt vaid põhja-lõuna suunas, Euroopas sageli ka läände. Näiteks talvituvad paljud Kesk- ja Põhja-Euroopa linnud Inglismaal, kus on pehme kliima ja vähe lumesadusid. Palju linde talvitub Vahemeremaades, tohutult koguneb neid Aafrikasse Niiluse jõe orgu ja umbes 80 liiki Euroopa linde talvitub koguni Aafrika lõunatipus Kapimaal. 

Rände suuna määrab pesitsus- ja talvitusala geograafiline asend. Ränne kulgeb võimalikult soodsaid teid pidi, arvestades orienteerumise, toitumise ja puhkuse hõlpsust.  Veelinnud püüavad hoiduda jõgede-järvede lähedusse.  Rannikulinnud liiguvad võimalikult mööda rannajoont ja maismaalinnud hoiduvad võimalusel suurtest ookeanidest eemale.   Kevadise ja sügises rände teed ei pruugi ühtida, samuti ei ühti sageli rände kiirus - kevadine on kiirem.  Mõned linnud hoiduvad rände ajal rohkem parvedesse (näiteks toonekured ja sookured), teistel on seos üksikisendite või salkade ja parvede vahel nõrgem.

Rändamine ja rännuteede üles leidmine nõuab väga hästi arenenud orienteerumismehhanismi. Lindudel on suurepäraselt arenenud nägemine ja nende nägemisteravus ning nägemisväli ületavad enamiku teiste loomarühmade oma. Samuti on neil hästi arenenud ruumi- ja kaugusetaju - võib arvata, et see on seotud terava kuulmisega, kuid täpne mehhanism on siiani segane.

Pesitsus- või talvituspaiga eksimatut ülesleidmist rändlindude poolt on võimatu seletada üksnes nägemis- või liikumismäluga. Paljud linnud rändavad öösiti, kui näha pole peaaegu midagi. Paljudel liikidel lendavad suvel koorunud noorlinnud sügisel ära varem kui vanalinnud. Seega sooritavad nad oma esimese rännu talvituspaika ilma eelneva kogemuse või juhtimise ja eeskujuta. Tundub, et tee leidmisel mängib rolli ka pärilikkus - vanematelt geenidega saadud teadmine õigest suunast. Ellu on jäänud vaid need isendid, kes leidsid õige pesitsus- ja talvituspaiga. Samuti tajuvad linnud ilmselt maa magnetjooni ning päikese ja tähtede liikumist taevas ja orienteeruvad ka nende järgi.

Kõik linnud ei rända. Paigalinnud on kohastunud elama paikades, kus ilmastikutingimused aastaringselt kuigi palju ei muutu - näiteks troopikalinnud, või ka mõned linnud, kes on suurte temperatuurikõikumistega kohastunud, nagu näiteks meie tedred ja metsised, hakid, kodutuvi, mõned kakud jt.  Hulgulinnud liiguvad vahel talvel suurte külmadega toitu otsima veidi lõuna poole, kuid ilmade soojenedes tulevad kodukohta tagasi.  Nii toimivad meie rähnid, varesed, tihased, pöialpoisid.

Millised on lindude rändamise olulisemad põhjused?

......................................................................................................

......................................................................................................

......................................................................................................

......................................................................................................

......................................................................................................