Linnud

Hanelised
Hanelised on oma eluviisilt valdavalt tihedalt veega seotud linnud. Kehaehituselt on nad suhteliselt matsakad, varvaste vahel on ujulestad, nokk on lamendunud. Sulestiku värvus on enamiku liikide isas- ja emaslinnul erinev. Nad pesitsevad üksikpaaridena, paljudel liikidel kohtuvad isane ja emane vaid sigimisperioodiks. Hanelised pesitsevad maas - veekogude kallastel põõsastikes või roostikus. Pojad on pesahülgajad nagu enamikul maas pesitsevatel lindudel. Haneliste toit on väga mitmekesine - kalad, putukad, vähilaadsed, limused veekogu põhjast jms.  Meil on levinud palju hanelisi - kõik meie luiged, haned, pardid, kosklad.  Meie suurim haneline on kühmnokk-luik.

Uuri Eesti selgroogsete CD-d või sama materjali Interneti versiooni aadressil www.sunsite.ee/loomad ja pane kirja, millised luiged meil elavad (3)! 

1. ...........................................................................

2 ............................................................................

3. ...........................................................................

Mille poolest erinevad meil elavad luiged üksteisest?

..................................................................................................

..................................................................................................

...................................................................................................

Kullilised
Kullilistele on iseloomulik konksjalt kõverdunud tipuga tugev nokk ja teravate kõverate küünistega jalad. Kullilised on röövlinnud, saagi surmamiseks ja tükeldamiseks kasutavad nad küüniseid ja nokka. Keha on neil massiivne, kuid sellele vaatamata on nad väga osavad lendajad ja tabavad saagi enamasti lennult pikeerides.
Kullilised on monogaamsed ja enamasti pesitseb üks ja seesama paar aastast aastasse ühes ja samas pesapaigas. Pesa teevad nad tavaliselt võimalikult inimtühjadesse piirkondadesse puude latvadesse. Pojad on pesahoidjad. 
Kullilised söövad oma saagi koos luude, karvade ja sulgedega - seedimatud jäänused eralduvad hiljem noka kaudu räppetompudena. 
Kulliliste arvukus poel eriti suur. Eriti suurte kulliliste - kotkaste - kurnas on vaid 1-2 muna ja kuna nad püüavad pesitseda võimalikult inimtühjades paikades, on neil aina raskem leida sobivat pesapaika.Selle tõttu on enamik kullilisi looduskaitse all.

Kõik meie kotkad on väga haruldased ja väikesearvulised. Millised kotkad meil pesitsevad (6)?

.................................................................................................

.................................................................................................

...................................................................................................