Kalad on selgroogsete loomade kõige levinum rühm
(ekvaatorist poolusteni, magevetest ja mägiojadest ookeani süvikuteni). Neid võib
jagada kolme põhirühma:
1) luukalad (95% kaladest)
2) kõhrkalad (haid ja raid)
3) sõõrsuused e lõuatud kalad (pihklased ja silmud) .Mis
on võetud aluseks kalade jagamisel kolme põhiklassi?
..............................................................................................................................................................
VÄLISEHITUS
Kalade väliskuju oleneb nende elupaigast. Enamik kalu on voolujoonelised.
Väliselt jaotub kala keha peaks, kereks ja sabaks.
Keha kaitsevad soomused, mis kasvavad koos kalaga (kalad kasvavad kogu elu).
Soomused on kaetud limakihiga, mis omakorda kaitseb kala ja vähendab naha hõõrdumist
vees. Kui soomust pealt vaadata, paistavad iga-aastased juurdekasvud aastaringidena.
Soomuste järgi saab määrata kala vanust.
Miks on meie kliimas elava kala soomusel asuva aastarõnga algusosa
kitsas ja tumedam,
kaugmine osa laiem ja heledam?
.............................................................................................................................................................
Keha asendi reguleerimiseks ja ujumiseks on uimed (kõige
olulisem on sabauim). Uimed on paarilised (rinna- ja kõhuuimed) ning paaritud (selja-,
päraku- ja sabauim).
Ainult veeloomadele omase elundina on kaladel küljejooneelund, mille abil kala
reageerib vee voolusuunale ja tugevusele, takistustele vees ja suudab püüda liikuvat
saaki. Küljejooneelund asub kala mõlemal küljel, keskjoonest kõrgemal.
Kalad on harilikult tumeda selja ja valge kõhupoolega. Selline värvus kaitseb
kala, varjates teda ülalt vaadates vastu veekogu tumedat pinda ja alt vaadates
vastu heledat taevast.. Kaitsevärvus võib vahel olla üllatavalt sarnane ümbritseva
keskkonnaga - näiteks graniidikaljude vahel elavad graniiditaolise mustriga kalad.
Tähnid ja vöödid teevad kala vähem märgatavaks vetikate ja kivide taustal. Kontrastne
muster hägustab keha piirjooni ja on kaitseks korallriffide vahel eredas päikesevalguses
ja sellega kontrastses varjus elavatele kaladele.
Mida saab nimetada kala esimesteks ja tagumisteks jäsemeteks?
..................................................
Joonista, milline võiks välja näha sebramureeni kaitsevärvus
(väliskuju on sarnane angerjaga). Kus võiks olla tema elupaik? |