Kalade ehitus

Kala närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Peaaju kaitseb kolju, seljaaju asub selgrookanalis. Seljaaju iga lüli vahelt lähevad paremale ja vasakule närvid, mis juhivad kehalihaste ja uimede tööd. 
Närvisüsteemiga on seotud kalade, nagu kõikide selgroogsete, elu ja käitumist reguleerivad meeleelundid. 

Silmadega näevad kalad vaid vahetus läheduses toimuvat. Kõhrkalad näevad must-valgelt, luukalad näevad ka värve. 
Ehkki kaladel väliskõrvu pole, kuulevad nad väga hästi. Kuulmiselundid asuvad paremal ja vasakul pool kolju tagaosa luudes. Katsed on näidanud, et kalad kuulevad kaldal kõndiva inimese samme.
Toidu otsimisel on põhiline osa haistmiselunditel. Pimedaks tehtud luts leiab mõne minutiga kätte 30 cm kaugusel asuva toidupala, kui tal aga ninaavad sulgeda, ei leia ta seda isegi 1 cm kauguselt. 
Kaladel on hästi arenenud maitsmismeel. Maitsmispungad, mille abil saab kindlaks teha toidu kõlblikkuse, asuvad mitte ainult suus, vaid ka mokkadel, uimedel ja nahas. Paljudel põhjakaladel on maitsmispungad ka suu ümbruses asuvatel  kompimisjätketel - poisetel. Poisetega kalad kombivad ja maitsevad põhjamudast leitud toitu. 

Miks on poised just põhja lähedal elavatel kaladel? ..................................................................

Kalade eriline meeleelund on küljejoon, mis kujutab endast  vedelikuga täidetud toru, mis jookseb mööda keha mõlemat külge. Väliselt on näha rida avausi. See võimaldab taluda vees levivaid võnkeid väiksemate värinateni. On võimalik, et selle elundi abil tajuvad kalad ka rõhumuutusi, mis ennustavad veealuseid maavärinaid. 
Kõikidest loomadest vaid mõnedel kaladel tuntakse erilisi elundeid, mis tekitavad elektriimpulsse. Elektrilöögi enesekaitseks või saagi uimastamiseks võivad tekitada näiteks elektrirai, elektrisäga, elektriangerjas. Suurte elektrikalade elektrilöök on ohtlik ka inimesele.  
Kaladevaheline suhtlemine toimub põhiliselt nägemis- ja kuulmisaistingute abil. Signaale antakse edasi pooside ja liigutustega, vastava värvusega, keemiliste ainete eritamisega, elektrivälja loomisega, helidega. Kujutlus veealusest vaikuse maailmast ei ole õige. Me ei kuule kalu, sest enamik kalade tekitatud helisid levivad inimestele halvasti kuuldavatel lainepikkustel ja ainult tühine osa neist tungib läbi veepinna õhku. Kalad tekitavad helisid mitmesugusel viisil, mõnedel näiteks on selleks luude hõõrdumine üksteise vastu, teistel tekitavad helisid ujupõie järsud kokkutõmbed. 

Kas kalad tunnevad valu?...........................................................

Täida tabel 

ELUND

PÕHILINE ÜLESANNE

NÄGEMISELUNDID

 

KUULMISELUNDID

 

HAISTMISELUNDID

 

MAITSMISELUNDID

 

KÜLJEJOONEELUNDID

 

ELEKTRIIMPULSSE  TEKITAVAD ELUNDID