Kalade mitmekesisus

Vaatleme kalade mitmekesisust :

5) toitumise järgi 
Eristatakse röövkalu, bentos- ehk põhjatoidulisi, planktontoidulisi ja taimtoidulisi kalu. Enamiku toitumine on siiski segatüüpi. Põhjamudast ja kaljupragudest otsivad pika kõverdunud ninamiku abil toitu elevantkalad. Papagoikalad, kes söövad üksnes taimi, kasutavad vetikate lahtikraapimiseks kividelt ja korallidelt oma nokataolisi lõugu. Osa kalu on varitsejad (haug), teised on aktiivsed röövkalad, kes jahivad suurt, kiirelt liikuvat saaki (barrakuudad). Küttkalad on võimelised veekogu kohale kaardunud okstelt veejoa abil mitmesuguseid saakloomi vette uhtuma. Kerasuu, kes elab  enam kui 2750 m sügavuses, ootab ja meelitab saaki nn õngega, mille ots helendab.   

Täida tabel!

KALA

TOITUMISVIIS

VÄRVUS

ELUPAIK

 

 

 

POLAARALAD

 

 

 

PARASVÖÖDE

 

 

 

TROOPIKA

 

6) kehakuju järgi 
Noolja kehakujuga kalad (haugid) haaravad saaki ja põgenevad äkilise sööstuga, madujad ja lintjad kalad liiguvad edasi nagu maod (angerjad, mureenid), kera kuju on rannalähedase eluviisiga hoovustega kanduvatel kerakaladel, merinõelad on kepikesekujulised, paljude põhjakalade keha on selja-kõhu suunas lamendunud ja silmad on suunatud üles. Merihobu meenutab hoopis maleratsut.

7) toese materjali järgi 
Luukalade selgroog, kolju, roided, lõuad, lõpusekaared ja -kiired on luust. Kõhrkalade toes on tugevast kõhrest (haid, raid). Sõõrsuudel on angerjataoline paljas keha, suu on lehterjas, seda toetab kõhrest rõngas (silmud ja pihklased).

8) paljunemise järgi 
Osa kalu koeb miljoneid marjateri ning jätab need saatuse hooleks, mõni kala (kireahvenlased) kindlustab oma järglastele ülima turvalisuse - emane hoiab marja ja vastseid suus, järglased püsivad ema läheduses iseseisvaks saamiseni. Suguküpseks saab tint 1-2 aastaselt, tursk aga alles 6-11 aastaselt ja beluuga isegi 16-20 aastaselt. Enamik hailiike toob aga hoopis ilmale hästi arenenud pojad. 

Kas kuldkala on olemas? ..........................

Miks vaalad ei kuulu kalade hulka?

......................................................................................................................................................... 

......................................................................................................................................................... 

...........................................................................................................................................................