16. Elektrivool

  Mida kujutab endast elekter?
...................................................................................................................................................

  Tead, et elekter sinu koju tuleb elektriliinidest tänaval. Elektrijaamad aga, mis elektrit toodavad, asuvad hoopis Narvas. Elektrit on mugav üle kanda kauguste taha.
  Vaatame, kuidas töötab Narva soojuselektrijaamas asuv elektrigeneraator!
  Eeltööna elektrikatseteks on sul tarvis valmistada abivahend – elektritester.		 7-17korgepingel.jpg (8510 bytes)
7-17kroko.jpg (5751 bytes)
  Krokodilli-otsad
             Valmistame elektritesterid!
  Vajalikud vahendid: taskulambipirn, kaks 30 cm pikkust isoleeritud juhet kinnitatavate krokodilli-otstega
1. Eemalda juhtmete otstest isoleerkate
2. Kinnita isoleerimata juhtmeosad pirni metallosale
  Oledki valmistanud elektritesteri. Sellega võid teha kindlaks elektrivoolu olemasolu näiteks juhtmes või patareis.
  Ole ettevaatlik ja ära kasuta elektritesterit kunagi elektrivoolu võrgust tuleva elektrivoolu testimiseks,  sest kasvõi väikese
vääratuse puhul võid saada tugeva elektrilöögi.

                                                      LIHTNE GENERAATOR
  Vajalikud vahendid: 2 m pikkune isoleeritud juhe, papist rull (sobiv on näiteks majapidamispaberi sisemine rull), tugev piklik magnet, mis mahuks papprulli sisse, elektritester

1. Keeruta papprulli ümber 50 keerdu isoleeritud juhet
2. Eemalda isolatsioon juhtme otstelt ning kinnita nendele oma elektritester
3. Keeruta kiiresti tugevat magnetit poolpöörde võrra edasi-tagasi papprulli sees.
  Kas pirn hakkas põlema?
......................................................................................		 7-17gen.jpg (6966 bytes)
  Suured elektrigeneraatorid elektrijaamades töötavad sarnaselt sinu valmistatud väikese generaatoriga. Nende sees liigutatakse väga suuri ja tugevaid magneteid, generaatorile on aga keritud tihedalt juhtmed. Neis juhtmetes tekkib magneti pöörlemisel elektrivool. Kui generaatori sisemuses pöörleb magnet, mõjutab see generaatorile keritud juhtmete metallosa. Metalli aatomite kergelt loovutatud väliskihi elektronid hakkavad juhtmes ühesuunaliselt liikuma. Liikuvad elektronid annavad oma energia üle järgmistele vabadele elektronidele ning tekkib “elektriliselt laetud osakeste vool” ehk elektrivool. Kui ühendad elektrilise eseme vooluvõrku, liigub elektrivool juhtmete kaudu läbi eseme ning paneb ka eseme sees olevad vajalikud mehhanismid liikuma, näiteks ühendades elektripirni vooluvõrku hakkavad elektrijuhtmes liikuvad vabad elektronid liikuma läbi pirni hõõgniidi ja põrkuvad seal kokku hõõgniidi osakestega. Hõõgniit muutub kuumaks ning hakkab helendama.