|
Kas lahus juhib elektrit?
Vajalikud vahendid: klaasanum, kaks söepulka, taskulambipatarei, isoleeritud juhe, elektritester, vesi, destilleeritud vesi, keedusool.. 1. Täida klaas 2/3 osas veega ning lahusta selles ½ tl keedusoola. |
2. Aseta söepulgad soolalahusesse. 3. Eemalda isolatsioon juhtme otstest ning kinnita üks juhtme ots patarei ühele klemmile ning teine ots ühele söepulgale. 4. Kinnita testeri otsad teisele söepulgale ja teisele patarei klemmile. Mida näitab tester?............................................ ............................................................................. Tuleta meelde, milliseid ioone sisaldab keedusoolalahus! ............................................................................. |

|
Kui keedusoolalahusest elektrivool läbi juhtida, hakkavad ioonid lahuses kindlasuunaliselt liikuma. Patarei negatiivselt klemmilt liiguvad piki juhtmeid söepulka elektronid. See söepulk omandab negatiivse laengu. Teine söepulk omandab aga positiivse laengu, kuna sealt viiakse piki juhet elektrone patarei positiivselt laetud klemmile tagasi. Tuleta meelde, kuidas käituvad laetud osakesed ning kujuta joonisel, millisele söepulgale liiguvad keedusoolalahuses olevad Cl- ioonid ning millisele söepulgale Na+ ioonid! 5. Tee sarnane katse, kuid kasuta keedusoolalahuse asemel destilleeritud vett Mida näitab sinu elektritester?.......................................................................................... Puhtas vees ei ole ioone, seetõttu ei juhi ka puhas vesi elektrivoolu. Looduslik vesi sisaldab aga alati vabu ioone. Seetõttu on elektri kasutamine märgades kohtades väga ohtlik. | |
Millisel juhul võib vedelik elektrivoolu juhtida?.................................................................... ................................................................................................................................................... Kuidas liigub elektrivool gaasides? Gaasid on väga halvad elektrijuhid. Gaasi aineosakesed paiknevad võrreldes vedeliku ja tahke aine aineosakestega teineteisest väga kaugel. Kiirelt liikuvatel ja vaid hetkeks teineteisega kokkupõrkuvatel gaasiosakestel oleks väga raske vabu laengukandjaid edasi anda. Seetõttu elektrivool gaasi enamasti ei läbi. Tead aga, et
 |
välgulöök äikese ajal kujutab endast elektrivoolu. Äikesepilves on väga palju elektrilaenguid. Selle tõttu tõuseb äikesepilve ja maa vaheline pinge nii suureks, et õhk hakkab elektrivoolu läbi lööma. Sellise läbilöögi ajal näedki sa heleda jutina taevas |
| pikselööki. Ka siis, kui sa kelleltki “elektrit” saad, lööb õhk läbi. Kuid sellisel juhul on elektrilaenguid palju vähem ning pinge sinu ja sinu sõbra vahel on palju väiksem. Seetõttu toimub selline läbilöök vaid siis, kui sa oled sõbrale väga lähedal. Mida suurem on pinge kehade vahel, seda kaugema vahemaa tagant võib toimuda läbilöök. Äiksepilved asuvad ju maast mitmete kilomeetrite kaugusel. | | |