|
20. Aatomituum ja tuumaenergia
Millistest osadest koosneb aatom?
.................................................................................................................................................
Tuleta meelde, millised osakesed asuvad aatomituumas!
................................................................................................................................................. |
Keemiliste elementide aatomid võivad teineteisega reageerida. Reaktsioonide käigus võivad keemiliste elementide aatomid üsna kergelt loovutada või juurde võtta välimistel elektronkihtidel asuvaid elektrone, kuna need on tuumaga nõrgalt seotud. Kaua arvati, et aatomi kõige püsivam osa on aatomituum. Seosed tuumaosakeste vahel on väga tugevad ning nende katkestamiseks on vaja väga suurt energiat.
Millised muutused toimuksid keemilise elemendiga siis, kui aatomi tuumast eralduks või liituks osa aatomituuma osakesi?
.....................................................................................................................................................
Siiski, 1938. aastal avastasid teadlased katsete käigus, et esineb keemilisi elemente, mille tuum võib laguneda. Sellised aatomituuma muutused põhjustasid uute keemiliste elementide tekke. See tähendab, et keemiline element, mis eile oli ühe nimetusega, võib mõnel teisel päeval saada keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis teistsuguse nimetuse. Tuumas toimuvaid reaktsioon nimetatakse tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonides vabanes aga väga suur hulk energiat, mis pärines tuuma väga energiarikastest sidemetest.
Miks toimuvad tuumareaktsioonid?
Looduses on kõige püsivamad sellised keemilised elemendid, mille tuumades on võrdne arv prootoneid ja neutroneid. Sellised tuumad on näiteks hapnik (O), boor (B), heelium (He).
Leia Mendelejevi tabelist nende aatomite prootonite arv ja aatommass (aatommass = prootonite ja neutronite arvu summa)!
|
|
........................................................................................................................ |
|
|
........................................................................................................................ |
|
|
......................................................................................................................... |
Suuremate tuumadega keemiliste elementide puhul aga hakkab prootonite osa tuumas vähenema.
Leia, mitu prootonit ja mitu neutronit on uraani tuumas, kui keemilise elemendi uraani (U) aatommass on 238! |
|
|
........................................................................................................................ |
| Tuumad, milles prootonite ja neutronite arv on erinev, ei ole väga püsivad ning hakkavad lagunema. Tuumade lagunemise tulemusel võivad moodustuda mitmete perioodilisussüsteemi keemiliste elementide aatomite tuumad. Näiteks võib uraani tuum |
laguneda, nii et tekib keemilise elemendi tooriumi (Th) tuum.
Leia, millised osakesed peaksid vabanema sellise reaktsiooni käigus!
................................................................................................................ |
| | |