5. Miks hakkab soe?

  Püüa põhjendada, miks hakkab sul lõkke ääres istudes soe!
..................................................................................................

..................................................................................................

..................................................................................................
  Pikka aega ei osanud teadlased selgitada, mis on soojus ja kuidas see levib. Kuni 19. sajandi keskpaigani arvati, et

 5kyt_lõke.jpg (31691 bytes)
soojus on teatud ollus, mis liigub ühelt kehalt teisele seda keha soojendades. Kui aga kaaluti soojusollust ära andnud ja vastu võtnud kehi, ei märgatud nende kehade massides mingeid muutusi. Teadlased asusid uurima soojuse saladust.

KUIDAS LIIGUVAD AINEOSAKESED?

  Vajalikud vahendid: kuivatatud herned, joogiklaas, pudel, liim, väike karbike, kilekott, haamer, nael, õhuke metallist leht, kaanega õhukindlalt suletav purk, ajalehed, termomeeter.
1. Vaatame, kuidas paiknevad aineosakesed tahkes aines!
  Vooderda väike karbike kilega ning lao sellesse herned. Vala need üle liimiga ning jäta seisma, kuni liim on kuivanud. Eemalda kokkukleepunud herned karbist ning vaata valminud tahke aine mudelit!
  Kas osakesed tahkes aines saavad liikuda vabalt? Miks?..............................................

....................................................................................................................................................

  Soojendame metalli!
  Pane kivile või metallalusele metall-leht ning löö seda haamriga 40-50 korda.
  Kas metall muutus soojemaks?...................................................
  Püüa ennustada, mis juhtus aineosakestega metallis!

...........................................................................................................

 7-5haamer.jpg (3843 bytes)
  Sarnase katse tegi ka 19. sajandi keskel inglise teadlane B. Rumford, kes arutles metalli soojenemise üle selliselt: ”Kuigi osakesed tahkes aines on tugevasti seotud, võivad nad oma kohal võnkuda. Mida kiiremini osakesed võnguvad, seda rohkem on aineosakestel energiat ning seda soojem on aine”. 1843. aastal tõestas ka J. Joule, et aine soojeneb tänu aineosakeste liikumise kiirenemisele ning seda tunnustasid ka teised teadlased.
2. Vaatame, kuidas paiknevad osakesed vedelikus!
  Vala 1/3 joogiklaasist herneid täis ning kalluta klaasi.
  Millised on vedeliku osakeste vahel olevad sidemed võrreldes sidemetega tahkes aines?
.....................................................................................................................................................
  Vedelikuosakestel on suurem võimalus liikuda. Ka vedelikuosakeste puhul kehtib samasugune seadus kui tahkes aines – mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on aine.