Soojenda vedelikku! 1. Pane väikesesse purki 50 ml vett ja sule see kaanega.   Mõõda vee temperatuur!..................   2. Paki purgi ümber vähemalt 8 kihti ajalehepaberit. Raputa purki nelja minuti jooksul tugevasti. Võid selle tegevuse juures ka sõpru appi paluda. Paki nüüd purk ajalehepaberist lahti ning mõõda uuesti vee temperatuur!..............................................   Kuidas muutus vee aineosakeste liikumine, kui sa raputasid purki? ................................................................................................................................................   Vee temperatuur purgis peaks tõusma. Kuidas sa seda seletad? ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................   Gaasi aineosakesed gaasis paiknevad palju hõredamalt kui vedeliku aineosakesed. Sellest saad ettekujutuse, kui paned pudelisse kolm hernest, sulged pudeli korgiga ning raputad seda.   Kuidas iseloomustaksid aineosakeste liikumist gaasis?................................................ ....................................................................................................................................................   Õhk toas muutub soojemaks siis, kui radiaator või ahi seda kütab.   Mis juhtub õhus olevate aineosakestega? ........................................................................................................................ ........................................................................................................................   Lõkke ääres soojendab õhku puude põlemisel vabanenud soojusenergia. Soojusenergia levib soojuskiirgusena. Soojuskiirgus kandub üle aineosakestele lõkke ääres, nende liikumine kiireneb ning õhk soojeneb. Soojatundlikud piirkonnad sinu nahal tunnevad seda ning sul tekibki soe tunne. Oled kindlasti märganud, et suure jaanitule ääres on lausa kuum, kuid väikesele lõkkele pead päris lähedale minema, et sooja saada. Mida rohkem soojusenergiat lõkkest vabaneb, seda suurem hulk õhku soojeneb.   Kui kustutad lõkke, jahtub õhk üsna kiiresti ning sul hakkab taas jahe. Aineosakesed mitte ainult ei omanda lõkkelt energiat, vaid ka annavad seda ära enda kõrval olevatele aineosakestele. Lõkke ääres kiiremini liikuma hakanud molekulid annavad kokkupõrkel lõkkest kaugemate õhumolekulidega osa energiast neile üle ja muutuvad ise aeglasemaks ning jahedamaks. Kui lõkkest enam õhus olevatele aineosakestele soojust juurde ei tule, annavad lõkke ääres soojenenud aineosakesed peagi kogu omandatud energia aeglasematele aineosakestele ning õhk muutub ühtlaselt jahedaks.   Igal ainel on teatud hulk energiat. Aine energia on seda suurem, mida kiiremini liiguvad aineosakesed ning mida energiarikkamad on aineosakeste vahelised sidemed. Energiat, mis peitub aine sees, nimetatakse aine siseenergiaks. Aine siseenergia moodustub aine osakeste energiast ja ka aineosakeste vaheliste sidemete energiast.   Millel on suurem siseenergia, kas soojal või külmal õhul? Põhjenda vastust! ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................