Analüüsime eelmise katse tulemusi!
  Arvuta soojushulk, mis kandus vee kuumutamisel pliidiraualt veeanumale!

  Vee temperatuur tõusis ................ kraadi võrra.
  Pliidiraualt eraldus soojushulk ...................................................................
  Soojushulka, mis on vajalik 1 kg aine soojendamiseks 1 kraadi võrra, nimetatakse selle aine erisoojuseks.
  Arvutame naelte erisoojuse!
  Soojushulk, mis eraldus pliidiraualt, on...............................................................J.
  Naelte kogus on 200 g ning naelte temperatuur tõusis soojendamisel ........................... kraadi võrra.
  1 kg naelte temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra kulub soojushulk .................................... J, mis on naelte erisoojus.
  Tuntud ainete erisoojusi (erisoojuse ühik on J/kg x ° C, loe: džauli kilogrammi ja kraadi kohta):
                                      Vesi 4200
                                      Piiritus 2290
                                      Raud 460
                                      Hõbe 234
  Milline neist ainetest soojeneb teatud soojushulga andmisel kõige kiiremini?
.....................................................................................................................................................
  Aine, mille erisoojus on suurem, soojeneb sarnase soojushulga lisamisel aeglasemalt.

päike, maa.jpg (11642 bytes)   Tuleta meelde suve!
  Millal on vesi järves soojem, kas hommikul või õhtul?
........................................................................................................
  Vesi soojeneb aeglasemalt kui maa. Päeval, kui maapind on juba soe, ei ole vesi veel piisavalt soojenenud, et võiks ujuma minna. Õhtul hilja, kui maapind ja õhk on juba üsna jahedad, on vesi ikkagi soe ja siis tundub ujumas käia eriti mõnus. Vesi püsib soe pikemalt kui maapind. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab aine soojenemist ja jahtumist, nimetatakse soojusmahtuvuseks. Vee soojusmahtuvus on suurem kui maapinnal. Seetõttu soojenevad ning jahtuvad veekogud
aeglasemalt kui maapind. Veekogude aeglase temperatuuri muutuse tõttu püsivad ilmad veekogude äärsetes piirkondades sügiseti kauem soojemad ja kevadeti pikemat aega jahedamad kui mandrite sisealadel.
  Vaata kaarti!
  Märgi kaardile eesti peamised veekogud!
  Mõtle, milliste Eesti piirkondade kliimat võiksid veekogud mõjutada!

.........................................................

.........................................................

..........................................................

eestimaa.jpg (16255 bytes)