Metsa mõiste kujundamine algklasside loodusõpetuses

V.EESMAA

Metsa mõiste avamine toimub puu mõiste põhjal; metsas kasvab palju puid ja puude järgi on metsad saanud oma nimetuse. Esimeses tunnis antakse männiku õppimisel uue mõistena valgusnõudlik puu männi näite varal, kusjuures järeldusele tulevad õpilased ise kui nooremat ja vanemat männikut ning lagedal ja metsas kasvavat mändi võrrelda. Seda mõistet süvendatakse segametsa õppimisel, sest valguslembelised on varakevadised lilled ülane ja sinilill, mis õitsevad enne lehtede puhkemist (metsas on siis rohkem valgust). Teises tunnis on uued mõisted samblik, seen ja kääbuspõõsas ehk puhmas. Selles tunnis antakse naturaalobjekti põhjal konkreetne kujutlus samblikust, mõiste kujundamine jätkub järgmises tunnis kuusiku õppimisel ja sammaltaimede võrdlemisel kujundatakse sambliku ja sambla mõisted.Seene mõiste kujundamine ei valmista õpilastele raskusi, sest praktilistest kogemustest on õiged kujutlused olemas. Kääbuspõõsa mõiste kujundatakse põõsa mõiste alusel, kasutades võrdlust. Omandatud teadmisi süvendatakse kuusiku puhul mustikataime õppimisel. Teema „Kuusik” juures on sammaltaimed ja varjutaluv taim uued mõisted.Nagu nähtub tegelikust õppetööst , on kõige rohkem raskusi sammalde ja samblike tundmaõppimisega , mille tõttu tuleb nendele taimedele eriti tähelepanu osutada . Mõistete omandamisel on õpilased suutelised avama mõiste sisu-eraldama neid iseloomulike tunnuste järgi, milleks aitab kaasa samblike ja sammalde võrdlus õitsvate taimedega. Seepärast ongi vaja õpiku tekstis selgitada sõna eosed, sest selle mõiste omandamist teatavasti ei nõuta. Küll aga aitab eostaimede tundmaõppimine rikastada õpilaste arusaamist taimeriigi mitmekesisusest, mis valmistab neid ette botaanika õppimiseks. Varjutaluva taime mõistet võiks kinnistada metsa all kasvavate teiste taimede näidetega, mis omakorda aitavad kaasa taimede ja elukeskkonna vaheliste seoste mõistmisele.Segametsa õppimisel uusi mõisteid juurde ei tule, mille tõttu selles tunnis kinnistatakse ja süvendatakse omandatud mõisted

(puud, põõsad,samblad, samblikud,, seened, rohttaimed) konkreetsete metsataimede põhjal.

Kordamisel osutatakse erilist tähelepanu elutingimustele metsas, kasutades võrdlust:

Valgus-, niiskusrežiim ja pinnas kuusikus, männikus, segametsas ning sellele vastavalt taimede liigiline koostis ja ehituse iseärasused (varjus kasvavatel taimedel õrnad õhukesed helerohelised lehed). Elukeskkonna ja taimede vaheliste seoste õige tunnetamine võimaldab õpilastel paremini aru saada metsloomade eluviisi, toitumise, paljunemise ja elutingimuste sõltuvusest.

Õigete mõistete kujundamisel on primaarne vahetu kontakt loodusega, selle võimaluse puudumisel tuleb tunnis kasutada naturaalobjekte. Kuna kõikidest taimedest pole võimalik valmistada loomulikus suuruses herbaariume, siis peaks seda täiendama pilt või foto.Õppevahendite kogumisest ja valmistamisest on täpsemalt juttu E. Eisensmidti artiklis („Õppevahendid algklassidele”, „Nõukogude Õpetaja”, 19. juuni 1971).

Alljärgnevalt võib tutvuda metsataimede õppimise plaankonspekti ühe variandiga, mille koostasid uurimistöö korraldanud üliõpilased.

TUNNI SISU	METOODILISED VÕTTED	MÕISTED	NÄITLIKUD VAHENDID
Sissejuhatus:mets	vestlus puu ja metsa kohta, piltide demonstreerimine.	puu, juured, võra, tüvi, mets, kuusik, Männik, kaasik	Töövihik, tabelid metsade kohta
Tallinna lähedal asuvad männikud kehakultuuri paus mänd männik, tähtsus rahvamajanduses kodune ülesanne; kordamine ja kinnistamine; hindamine	vestlus,demonstratsioon vestlus männi teemal, laboratoorne töö vestlus, piltide demonstratsioon selgitus	okaspuu, igihaljas, okkad, käbi männik, valgus- lembeline puu	fotod, epidiaskoop tabel, jaotusmaterjal (männioks käbidega, tükike puitu, koort); töövihik pildid männiku kohta, katkend raamatust „Kiinapuu mõistatus” õpik, töövihik

Metoodiline tekst on võetud ajakirjast

„Nõukogude Kool” 1971 nr. 8

Lk 607-608

Kirjastus „Perioodika”

Tallinn