KASS Nende viie tuhande aasta jooksul, mil kass on kodustatuna elanud, on inimene mõtisklenud selle üle, kui arukad võivad kassid olla. Nii kassile antud võime järeldusi teha ja iseseisvalt mõelda kui ka tema äärmiselt üleolev ja küllalt salapärane loomus teevad võib - olla kergemini mõistetavaks selle, kuidas ta on köitnud nii mitmete põlvkondade kujutlusvõimet. Igaüks, kes on kunagi elanud koos kassiga, nõustub ilmselt, et nad on üldiselt väga targad loomad. Nad on vilunud olukorra analüüsijad ja sageli kärmed õppima, kuidas näiteks valgust välja lülitada või ust, kõige sagedamini toidu- ja külmkapi oma, avada. Kassid on ka terased oma ümbruse jälgimisel, head strateegid jahikäigul saaki püüdes ja meie meeleolude ja tunnete peaaegu et silmapilksed tõlgendajad. Tõepoolest, võib tuua palju näiteid keskmise kodukassi arukast käitumisest, veenmaks enamikku vaatlejaid tema suurepärastes vaimsetes võimetes. Arutlused intelligentsusest ammutavad jõudu ka kasside salapärasest olekust: tihti on väga raske aru saada, millest kass parajasti mõtleb. Kassid võivad olla väga väljendusrikkad, kuid jagavad harva oma tundeid. Paljud neist naudivad oma ümbruskonna vaatlemist nagu vanad mõttetargad, jättes meid pead vaevama selle üle, mida nad võiksid mõelda. Nende sõltumatu loomus on kooskõlas nende salapärasusega ja me ei pruugi alati mõista nende käitumise motiive ning mõnikord isegi teada, kus meie kassid on või mida nad teevad. Kassidel näib olevat ka võime ette näha teatud sündmusi ja paljud inimesed usuvad, et neil on meelteväline taju. Kasside puhul oleks täpsem öelda suurepärane tundemeele taju, sest neil on ebatavaline võime näha, kuulda ja tabada muutusi õhkkonnas, mis võimaldab neil reageerida palju varem, kui meie aru saame, et midagi on juhtumas. Kassi targa käitumise tõttu peetakse teda arukamaks, kui ta ehk on, ja kassile on austust osutatud sellega, et talle on võrreldes teiste loomadega pühendatud pea kõige enam müüte ja legende. Vanad egiptlased näiteks uskusid, et kassil on ebaloomulikke võimeid, mis on antud talle jumalate poolt. Bastetit - viljakuse, õnne ja kuu jumalannat - esitavate loomadena, arvatakse kassidel olevat võime mõjutada nii inimeste kui ka maa viljakust. Selline seos on küllalt mõistetav, kuna kassid ise on väga viljakad. Samuti on nad sobivad sümboliseerima Basteti tihedat sidet kuuga, kuna arvati, et kasside fluorestseeruvad silmad töötavad samal põhimõttel kui kuu öösel, peegeldades päikeselt “salvestatud” valgust. Kassi ja kuu vaheline seos on korduv legendide teema. Rooma mütoloogias esitavad kassid Dianat, naiskütist jumalannat ja kuujumalannat. Nii Diana kui ka kass on hiljem samastatud Hekatega, algselt kuujumalannaga Rooma mütoloogias, kellest hiljem sai allmaailma jumalanna. Hekate omas kurje üleloomulikke võimeid, nagu võimet muuta ennast nõiaks ja nõiduda inimesi, mida hiljem omistati ka kassidele. Üks suurimatest selliste müütide liikvele panijatest oli keskaja Euroopa kristlik kirik. Kui rahulolematu rahvas ähvardas kirikuvõimu, siis süüdistati selle ajastu hädades deemonlikke nõidasid koos nende kassidest kaaslastega. Euroopas ja Põhja - Ameerikas olid kõik ühiskonnakihid loomulikult veendunud, et kas väljendab ohtu inimkonnale. Sir Walter Scott näiteks uskus, et nende meel on täis ohtlikke mõtteid, väites, et “see tuleneb ilma igasuguse kahtluseta sellest, et nad on liiga hästi tuttavad sortside ja nõidadega”. Kolme sajandi kestel jälitati kasse kui saatana teenreid ja paljude “nõidade” kaasosalisi, keda anti kohtu alla ja enamasti otsekohe ka mõisteti süüdi. Üheksateistkümnenda sajandi lõpu poole hajutati objektiivsete ja põhjendatud teaduslike seletustega paljud kasse puudutavad vanad müüdid, kaasaarvatud nende seostamine nõidadega. Uurimused on teinud kindlaks, miks näiteks teatud müüdid võisid esmajärjekorras tekkida. Kassi tõestatud võime kuulda ultraheli ja kindlaks teha muutunud atmosfääri - mis võimaldab tal määrata ilmamuutusi, nagu oleks tal meelteväline taju - on ainult üks näide. Mõned kultuurid taipasid sellise võime olemasolu kassil ja kasutasid seda oma huvides. Hiina valitsus, näiteks, alustas 1970. aastal paljudes riigi seismograafilistes keskustes kasside ja teiste loomade käitumise uurimist, otsides kasside ebatavalisest käitumisest märke, mis võiksid näidata, et on oodata maavärinat. 1975. Aastal nähti Haichengi kesklinnas kasse imelikult käitumas; linn evakueeriti kohe, järgmisel päeval purustas maavärin kogu selle piirkonna. Samal ajal kui teaduse areng hajutas paljud müüdid kassidest, kinnitati ka, et kassid on päris intelligentsed. Paljud loomapsühholoogid leiavad, et kasse on huvitav uurida, kuna nende aju peetakse oma struktuuri ja funktsionaalsuse poolest kõige enam sarnaseks inimajule. Laboratoorsetel katsetel, mis on spetsiaalselt mõeldud kasside intelligentsuse mõõtmiseks, on kassid järjekindlalt hästi esinenud ja demonstreerinud suurepärast võimet arutleda ja õppida. Paljud kassiomanikud arvavad, et nende kassid on intelligentsed ilma igasuguste teaduslike tõestusmaterjalide kinnitusteta. Kodukass on demonstreerinud oma kõrget intelligentsitaset sellega, et on loonud enesele koha kaasaegses majapidamises. Kassidel õnnestub saada toitu, kaitset ja teisi mugavusi ilma, et neilt keegi midagi vastutasuks ootaks. Erinevalt koertest, kes valvavad meie kodusid vabatahtlikult, omakasupüüdmatu ustavusega, vastutasuks vaid koduse elu mugavused, teavad kassid üldiselt, kuidas saada seda, mida nad tahavad, ilma et peaksid selleks palju ohverdama. Tõepoolest, kassid panevad meid mingil moel tundma, et see on neile valik elada meiega ja kui nad peaksid soovima pöörduda tagasi metsiku eluviisi juurde, siis on nad võimelised ka seal toime tulema. Melissa Milleri I. Q. test kassidele ja I. Q. test kassiomanikele. - Tallinn: SINISUKK, 1995. |