TÄIS- ja KAASHÄÄLIKUD


1. Jäta meelde

Eesti keele täishäälikuid tähistavad a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.

Eesti keele kaashäälikuid tähistavad b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, s, z, z, t, v.



2. Kirjuta lünkadesse sobivad täishäälikud.

Laps__d uisut__sid järv__l. Ema oli k__ll keelan__d kald__st kaugem__le minn__, kuid Juku ei kuulan__d sõn__. Juku u__sutas teist__st k__ugemale. Ku__d oh õnnet__st j__ häd__, jää h__kkas prag__nema ja J__ku kukk__s v__tte. Teis__d l__psed ku__lsid Juk__ hädak__sa ja tõtt__sid ted__ aitam__. Mari ja Inge jooksid isal__ ütl__ma, kuid last__st vanim M__rko tõtt__s Jukule järv__le app__. M__rko haar__s kald__lt ühe pik__ puuroik__ ja liik__s ett__vaatl__kult hädas__leva Juk__ suun__s. T__ ul__tas Jukul__ puur__ik__ ja hakk__s teda ve__st välj__ tirim__. Sam__l aj__l jõud__s j__rve ä__rde ka is__, kes Juku ve__st välja ait__s ja ta sooj__ tek__ siss__ mähk__s. Juku s__i oma õppet__nni. Enam t__ em__ loat__
kald__st kaug__male uisut__ma ei l__he.



3. Tõmba iga sõna esimesele kaashäälikule ring ümber. Seleta, mida need kõnekäänud tähendavad.

L a p s e d   j a   n a r r i d   r ä ä g i v a d    t õ t t
P a r e m   t u i s a t a  k u i   r a i s a t a
M i s   t u u l  m e r e l,   s e e   t u u l    m e t s a l
V i r k   m u s ta l e,   m u s t   v i r g a l e
K e l l e   v ä i t s,   s e l l e   l e i b
Ä r a   õ m b l e   k o t t i   s i i d i g a
Ü h e k s a   h u n t i,   ü h e d   j ä l j e d
V i r n   v i r n a g a,   v a r n   v a r n a g a