KUI HEA SUHTLEJA OLED

Miks on nii, et ühele inimesele on suhtlemine lihtne ja iseenesestmõistetav, teisele aga raske ja pingutav? Miks osa inimesi leiab uusi tuttavaid mängleva kergusega, teiste arust aga on see vaat et ületamatu probleem?

Ilmneb, et on olemas terve hulk omadusi, mis kokku moodustavadki hea suhtlemisoskuse.
Üldiselt on nii, et mida enam on sul A- tulba omadusi seda parem suhtleja oled. B- tulbas seevastu on toodud need jooned, mis takistavad head läbisaamist kaaslastega.

Küllap soovid nüüd end suhtlemise kandi pealt pisut analüüsida. Selleks võta ette suhtlemisomaduste tabel. Kahes tulbas on kohakuti vastandomadused (näiteks usaldav - umbusaldav). Nende vahele jääb 7. jaotusega skaala. Mõtle, kui palju sinus üht või teist omadust leidub, ning tee vastavasse lahtrisse rist. Näiteks: kui leiad, et talud kriitikat keskmisest pisut paremini, siis vali jaotus nullist plusside poole. Kolm plussi näitab, et nimetatud omadus on sinus valdav, kaks plussi, et seda on pisut vähem jne.

Kui lased end samal viisil hinnata mõnel sõbral, saad ristidest moodustada kaks graafikut, mis näitavad seda, kuivõrd ühtib sinu oma arvamus kaaslaste hinnanguga. Juhul kui enamik riste jääb B- (miinus)poolele, peaksid püüdma endas rohkem arendada A- tulba omadusi.

A

+
+
+		 +
+		 + 0 _
_
_		 _
_
 _

B
väljendusrikas               kuiv
seltsiv               kinnine
ennast usaldav               endas kahtlev
kriitikat taluv               kriitikahell
innistuv               loid
lahedaloomuline               pedantne
usaldav               umbusklik
leebe               terava keelega
kergesti mõistetev               raskesti mõistetev
veenev               väheveenev
keskenduv               hajameelne
algatusvõimeline               algatusvõimetu
muutliku meelega               kindlameelne
vaba               kammitsetud, pingul
hästi kontakteeruv               raskesti kontakteeruv
hea kuulaja               kehv kuulaja
asjalik               ebaasjalik

Koostanud Juta Urov