TOITUMISEST JA KOOLITOIDUST

Iga inimene siin maailmas on ainus ja kordumatu. Inimese organism on keeruline süsteem, mis oma elutegevuseks vajab pidevalt energiat. Elutegevuseks vajaliku energia ja paljud kudede ülesehitamiseks vajalikud ühendid saab inimene toiduga. Toitumine on inimorganismi üks põhivajadusi. Vanadel roomlastel oli tark kõnekäänd: “Me sööme selleks , et elada, aga ei ela selleks, et süüa.”

Toiduainete valik on suur, igaüks võib võtta, mis talle meeldib. Kuid ainult meeldimise järgi valitud toiduainetest eine ei ole alati hoopiski tervislik. Tervislik toitumine algab toiduainete otstarbekast valikust. Inimene on segatoiduline olevus, aastatuhandete jooksul on selleks kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Peaaegu iga päev sööme leiba , saia ja kartulit. Need on meie põhitoiduained. Toiduained koosnevad toitainetest. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja vesi.

Valku kasutab organism eelkõige keha rakkude ja kudede ehitamiseks ning taastamiseks. Valgust koosnevad kõik keharakud, aga ka juuksed ja küüned. Koolilapse eas, kasvamise ajal, ei saa valke ühegi teise toitainega asendada. Rasvad, eelkõige taimsed rasvad, ja süsivesikud on samuti vajalikud rakkude ehituskividena, kuid organism ei saa nendest valke moodustada. Vähemtähtsad pole ka vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid.

Kui organism ei saa täisväärtuslikku toitu või saab seda liiga vähe, tekib alatoitumus, raskemal juhul nälgus. Tagajärjeks haigustele vastupanemise võime nõrgenemine. Kasvueas ei tohiks piirduda ka ainult taimetoiduga, ka see võib põhjustada tervisehäireid.

Toiduvajadus on individuaalne. Ühesuguse töö tegemisel ja ühesuguse enesetunde korral vajavad erinevad inimesed erineval hulgal toiduaineid. Seda põhjustavad ainevahetuse ja teiste füsioloogiliste protsesside individuaalsed iseärasused.

Kõik keharakud vajavad toitu kogu aeg. Organism peab saama toitaineid iga sekund. Seetõttu on otstarbekas süüa päeva jooksul 4 või 5 korda, iga 3,5 – 4 tunni tagant. Selle aja jooksul kulutatakse ära enamik toitainetest ja tekib näljatunne ning vajadus uuesti süüa. Päeva esimene söögikord on hommikueine, millest oleneb lapse töövõime koolis. Kui laps hommikul ei söö, siis on tal raske õppimisele keskenduda. Ta väsib, tähelepanu hajub ja pea hakkab valutama.