GULLIVERI REISID

Jonathan Swift

 

Arst ja meresitja Lemuel Gulliver vtab htekokku ette neli reisi: Liliputimaale ja Brobdingnagi, vastavalt kbuste ja hiiglaste juurde, lendavale saarele Laputa ja lpuks tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest hsti vljakujunenud tsiviliseeritud hiskonna, kus temasse kui vrasse suhtutakse kas kui koletisse vi naljakasse kurioosumisse. Liliputtide juures on Gulliver mgiinimene, keda kik ta mratu ju prast kardavad. Leebusega saavutab ta kiiresti kbuste poolehoiu. Ta kutsutakse ukonda, saab kuninga soosingu osaliseks, ja kui lheneb vaenulik sjalaevastik, saab Gulliverist vrustajate pstja. Gulliveri vastu ei saa isegi terve armee. Ohtlikum on aga kangelase klaskik hiiglaste maale. Brobdingnagis on Gilliver pialpoiss, kes peab iga kassi ees hirmu tunda. Olles vaid srmepikkune, on ta tielikult hiiglaste meelevallas ja paneb end maksma ainult tnu osavusele ja nutikusele.

Just mng suuruse ja viksusega oli phjuseks, miks Gulliverist sai kiiresti laste lemmik. Asjade suhtelisust, vimu ja juetuse vaheldumist ei ole vimalik lihtsamini ja piltlikumalt kujutada. Aga kirjeldus sellest, kuidas liliputid otsivad Gulliveri taskutes ja leiavad kammi, "omamoodi masina, millest ulatuvad vlja kakskmmend vaia", vi kuidas hiiglaste kuningas asetab klalise rnalt peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, vlub ka tiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele meldud vljaanded nende kahe seiklusega, sest jrgnevad klaskigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid hust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja ilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja iglus. Kik v]ikski olla tiuslik, kui poleks hobuste orje jhuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jhuud need on inimesed. Gulliver on nende vaimsest ja moraalsest allakigust nii masendatud, et tleb tagasi prdudes oma liigikaaslastest lahti ja tunneb end hsti ainult hobusetallis.

Phijoontes kasutas Jonathan Swift "Gulliveri reise" kavandades ht kaasaegset kirjanduslikku eeskuju. 1719. aastal ilmus Daniel Defoe sulest romaaniajaloo esimene bestseller "Robinson Crusoe". Gulliver maabub nagu Robinsongi juhuse tahtel vrasse paika. Ta satub merehtta, jetakse saatusehooleks ja peab kodumaast kaugel ihuksi hakkama saama.

Siiski ei olnud Swiftil kavas kirjutada mitte ksnes pnev romaan, mis lbustab lugejaid kummaliste maailmadega. Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18. sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. See oli murranguline ajastu. Prast 1688.-1689. aasta revolutsiooniga kaasnenud segadusi kujunes vlja poliitiline avalikkus parlamendi ja parteidega, kes vitlesid omavahel mjuvimu prast. Ajalehtedes ja ajakirjades vaieldi ja intrigeeriti. Iroonia ja satiir olid krges hinnas. Ja keegi ei osanud kirjutada vaimukamalt ja pilkavamalt kui Jonathan Swift. Poeetiline klg teda seejuures ei huvitanud, ta tahtis vaid sekkuda ja rnnata, osutada ebakohtadele ja neid parandada. Temast sai esimene poliitilise partei pressiesindaja. Kaasaegsete kirjelduste jrgi tema mjuvim ha kasvas. Aga poliitiline ladvik maksis Swiftile ktte. Riigiametit, mille poole Swift visalt pdles, ta ei saanud. Talle anti mista, et ta on kigest vilets iirlane, kel ei ole krget seisust ega varandust. Prast kodumaale naasmist asus kllalti austusvrset kiriklikku ametit pidav, aga kibestunud Swift vasturnnakule. ha elamates satiirides piitsutas ta impeeriumi kurnajalikku Iirimaa-poliitikat. Kik kirjutised ilmusid anonmsetena, kuid kik teadsid, kes oli nende autor. Swiftist sai mjukas poliitiline figuur, Briti ametivimud vrisesid ta ees. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule eneseteadvusele aluse panijat tnaseni.

"Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suureprane kriitika. Pevapoliitika naeruvristamise krval nnestus Swiftil luua ks kigi aegade julisem mistujutt vimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis nivad grotesksete perspektiivide tttu veelgi sgavamatena. Selleks, et Swifti kriitilist filosoofiat mista, tuleks tingimata lugeda romaani lhendamata versiooni. "Gulliveri reiside" populaarsus laste unejutuna poleks Swiftile kindlasti meeldinud. Ta ei osanud laste ja noortega midagi peale hakata. Olles ise alles noor inimene, koostas ta "Mistliku elukorralduse reeglid", mille ks esimesi punkte oli: "Lapsi minu lhedale mitte lasta."

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl Romaanid

*J. Swift "Gulliveri reisid"