BALLETT
Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süžee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süžee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Ballettides esitatakse ka karaktertantse. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks. Nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsuskeelsed. Balletti võib tantsida ka muusika järgi, millel puudub kirjanduslik süžee.
BALLETI AJALOOST
Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandi Prantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre’ist (1727-1810) algab süžeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tšaikovski (1840-1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud “Surev luik” C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York.
TUNTUD BALLETITANTSIJAID
Maria Taglioni (1804-1884)
August Bournonville (1805-1879)
Anna Pavlova (1881-1931)
Rudolf Nurejev (1938-1994)
Maia Plissetskaja
Galina Ulanova
TUNTUD BALLETTMEISTREID
Filippo Taglioni (1777-1871)
Marius Petipa (1819-1910)
Lev Ivanov (1834-1901)
Mihhail Fokin (1880-1942)
George Balanchine (1904-1983) 
BALLETTE
Adolphe Adam, “Giselle”
Leo Delibes, “Coppelia”
Pjotr Tšaikovski, “Luikede järv”, “Pähklipureja”, “Uinuv kaunitar”
Sergei Prokofjev, “Romeo ja Julia”
Bela Bartok, “Võlumandariin”
Igor Stravinski, “Tulilind”, “Petruška”, “Kevadpühitsus”
Aleksandr Glazunov, “Raimonda”
KASUTATUD KIRJANDUS
*Muusikaõpik VII-VIII
