FJODOR DOSTOJEVSKI

1821-1881

Fjodor Mihhailovitš Dostojevski sündis 11. septembril 1821. aastal Moskvas arsti perekonnas, kus oli ühtekokku üheksa last. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. 1836. aastal suri ema. Aastatel 1838-1842 õppis ta Peterburi sõjaväeinseneride koolis. Õpingute ajal tapsid talupojad tema isa. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal, pärast kooli edukat lõpetamist alustas ta teenistust sõjaministeeriumis. 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Kriitik Vissarion Belinski toetas tema esikteose, kiriromaani "Vaesed inimesed" ilmumist, millel oli 1846. aastal suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik", millele järgnesid jutustused "Valged ööd" (1848). Belinski äratas Dostojevskis huvi ka sotsialismi vastu. Ta ühines utopistlike sotsialistide ringiga, mistõttu ta 1849. aastal vahistati ja mõisteti õõnestustegevuse eest surma. Dostojevski oli juba tapalaval, aga siis teatati armuandmisest ja surmanuhtluse asendamisest Siberisse saatmisega. Pärast vangistust Omskis oli ta 1854. aastast alates sõjaväeteenistuses Semipalatinskis, kus 1856. aastal abiellus ta Maria Issajevaga. 1859. aastal läks Dostojevski Peterburi. Vangistuse ja pagenduse ajel pöördus ta kristlusse ja slavofiiliasse. 1861. aastal asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha", mis ilmus 1865. aastani. Tollel perioodil tutvus ta Ivan Gontšarovi ja Nikolai Tšernõševskiga. Tormiliste armuseikluste tõttu jääb ta oma haigele naisele võõraks. 1862. aastal reisis Dostojevski Lääne-Euroopas, külastas Inglismaal Aleksander Herzenit ja kaotas Baden-Badeni kasiinos terve varanduse. 1864. aastal surid tema naine ja vend Mihhail. Dostojevski ei osanud rahaga ümber käia, ta sõlmis ikka ja jälle kahtlasi tehinguid, lisaks aitas ta sugulasi. 1845. aastast saadik kannatas ta langetõvehoogude käes. Samal ajal kui ilmus romaan "Kuritöö ja karistus" (1866), dikteeris ta noorele Anna Snitkinale juba järgmist romaani "Mängur" (1867). Nad abiellusid ja neil sündis neli last, kellest kaks surid noorelt. Dostojevski hilisloomingus on olulised romaanid "Idioot" (1866/68) ja "Sortsid" (1873). Aastatel 1876-1881 avaldas ta kuukirja "Kirjaniku päevik". Tema viimane suur romaan ja olulisim teos "Vennad Karamazovid" (1879/80) jäi lõpetamata. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis.

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”

*Maailma kirjanikke

*EE köide 2

*www.sanje.si/knj_avtorji.php?avtorId=144