ENSÜÜMID

Igas elavas rakus leiduvad bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi rektsioone. Neid nimetatakse ensüümideks.

Ensüümid on keerdunud valgumolekulid, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone. Need reaktsioonid toimuvad ensüümidega miljardeid kordi kiiremini kui ilma nendeta. Enamik ensüüme katalüüsib ainult ühte kindlat reaktsiooni. Näiteks on pepsiin üks ensüüm seedemahlades. Ta alustab valkude seedimist nende lagundamisega väiksemateks tükkideks. Samas pepsiin ei lagunda toidus leiduvat tärklist. Seda teevad amülaasinimelised ensüümid.

Ensüümid töötavad hästi kitsas temperatuurivahemikus. Nad töötavad aeglaselt temperatuuril alla 30º C ja lõpetavad tegutsemise temperatuuril üle 40º C. Vigased ensüümid on põhjustanud palju pärilikke haigusi.

ENSÜÜMID TÖÖS

Seda osa ensüümi molekulist, mis katalüüsib reaktsioone, kutsutakse tema aktiivseks pooleks. Kui reageerivad molekulid kinnituvad aktiivsesse poolde, hoitakse neid toimuva reaktsiooni jaoks õiges asendis. Paljude ensüümide aktiivne pool sisaldab metalli aatomit. Teised sisaldavad väikest koeensüümiks kutsutud molekuli, mis on tavaliselt vitamiin. Mineraalained ja vitamiinid peavad esinema balansseeritud dieedis. Vitamiinide ja mineraalainete puudumine võib peatada ensüümide korraliku töö ja viia haigestumisele sellistesse haigustesse nagu skorbuut.

Praegu toodetakse isegi selliseid ensüüme, mida saab kasutada väljaspool elavaid rakke. Bioloogilised pesupulbrid sisaldavad ensüüme, mis lagundavad mustust. Need ensüümid on eraldatud taimedest. Värvi muutust põhjustavaid ensüüme saab kasutada väikeste ainehulkade avastamiseks. Ühte neist ensüümidest kasutatakse rasedustestides.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Õpilase teadusentsüklopeedia

*Õpilase entsüklopeedia

*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”