Artiklipõhine
uurimistöö
Artiklipõhise uurimistöö Helmut Newtonist valisin
sellepärast, et esitada materjali võimalikult lühidana, kuna ma ei näinud
vajadust esitada kogu ainestikku, mis mul selle kuulsa fotograafia kohta on.
Kuigi materjali on palju, on enamus sellest kunstikriitikutele omaselt
ebamäärane või raskestimõistetav, esitan ma Helmut Newtoni loomingut oma
vaatenurgast.
Helmut Newton oli
fotograaf, ilma kelleta tänapäeva moe- ning aktifotograafia maastikku ette ei
kujutaks, kuid ta oli lihtne mees ja piisavalt ühekülgne. Pole vaja kirjutada
tuhandeleheküljelisi raamatuid inimesest, kelle olemust saab väljendada ka
teisiti.
Põhiliselt olen oma töös kasutanud internetti, sest
eesti keeles ja Eestis üldse on Newtoni kohta vähe materjali. Ehk ainult
erialaajakirjades, mida ma kusagilt kätte ei saa. Võib ehk öelda, et just
“tänu” tema surmale sain ma Newtoni kohta rohkem eestikeelset materjali, kui ma
muidu mitme aasta jooksul saanud oleksin. Helmut Newtoni siitilmast lahkumist
(mõne arvates tema grandioosseimat etendust) kajastasid kõik Eesti suuremad
lehed ning ma sain tänuväärt materjali nii Eesti Päevalehest, Postimehest kui
Eesti Ekspressist.
Helmut Newtonist
kuulsin esimest korda alles pärast tema surma. Mu joonistusõpetaja oli käinud
Soomes tema näitusel ning rääkis meile sellest natuke tunni alguses ja näitas
ka mõningaid pilte. Kui mul oli vaja valida, kellest uurimistöö teha, ei läinud
otsustamiseks kuigi kaua, kuna ma soovisin Helmut Newtonist rohkem teada saada.
Helmut Newton osutus vastupidiselt mu ootustele üsna
ühekülgseks fotograafiks. Põhiline mida ta tegi, oli naiste pildistamine. Ja
oleks veel, et need naised ilusaid riideid kannaksid… Newtonile riided vist
väga ei imponeerinud, kui nende all mitte silmas pidada kõrgete kontsadega
kingi, millest on teatavas mõttes saanud tema firmamärk. Muidugi on Helmut
Newton pildistanud ka muud peale võimalikult väheste riietega naiste.
Helmut Newton sündis 1920. aastal 31. oktoobril
Berliinis. Ta isa, kellele ei meeldinud poisi soov saada fotograafiks, pani ta
Berliini Ameerika kooli, kuid Newton lasi end laiskuse eest välja visata ning
hakkas Yva (Else Simon), tuntud portree-, moe- ja aktifotograafi juures
õpipoisiks. 1938. aastal reisis ta Singapuri, kust 1940. suundus edasi
Austraaliasse. Seal ühines ta armeega ning sai Austraalia kodakondsuse. Peale
armeest vabastamist avas ta Melbourne’is väikese fotostuudio.
1948. aastal abiellus näitlejanna June Brunelliga, kellest sai Alice
Springsi nime all samuti tunnustatud fotograaf ning kellel oli oma abikaasa
töödele suur mõju. 1957. aastal kolisid nad Pariisi ning alates 60ndatest
hakkas Newton tegema regulaarset kaastööd Ellele; Marie-Claire’ile;
Jardin des Modes’ile; US Playboyle; Novale; Queenile;
prantsuse, ameerika, saksamaa, itaalia ja inglise Vogue’ile. Ta suri
2004. aasta 23. jaanuaril 83
aastaselt kui ta kaotas Chateau
Marmont’ hotellist lahkudes kontrolli oma auto üle.
Helmut Newtoni tööd võib kokku võtta paari sõnaga:
naised, seks, ohtlikkus ja jõud. Enamus tema töödest on must-valged ning
lavastatud.
Suurem osa Newtoni töödest kujutavad naisi. Ta
armastab naisi, nende jõudu ja varjatud nõrkusi. Talle meeldib mängida
naiselike külgedega ning kõrvutada neid tugevuse ja mehelikkusega.
Helmut Newton on moefotograafia fenomen, keda on
püütud, kuid pole suudetud järgi teha. Newton tõi anonüümsete modellide ja
täiuslike riiete maailma modelli, kes ei olnud lihtsalt riidepuu, kuhu riputada
uusi tooteid. “Newtoni modell” on tõeline naine, kes teab oma väärtust ning
mitte ei häbene vaid pigem hindab seda. Ta on naiselik, tugev ja jõuline, tal
on isikupära. Riietest on saanud lihtsalt miski, mille taustal modellid
poseerivad.
Newton ei põe oma isikupära. Miks
ta peakski? Kui tema loomingust jääkski järele vaid üks foto, siis peegelduks
ka selles jõuliselt kogu tema pärand.
Tema töid on kõige tihedamini iseloomustatud sõnaga edgy (ingl k ärritav, terav, järsk, ärev). Helmut
Newton tõi moefotograafiasse uusi tuuli. Ta murdis tabusid ning kehtestas uued,
vabamad normid. Ta mitte ei jälginud moevoole vaid pigem lõi neid.
Helmut Newton oli värvipime ning see mõjutas väga
tugevalt tema pilte. Suurem osa tema fotodest on must-valged, aga need, mis on
värvilised, on värvilised oma erilisel moel. 2001. aasta intervjuus Leeta
Hardingiga ütles ta oma värvifotode kohta: “Ma tahan, et foto näeks
välja nagu postkaart: Taevas peab olema sinine. Rohi peab olema roheline.”[1]
Seda on näha – tema piltide värvid on väga intensiivsed ning mõjuvad. Värv ei
tule loomulikust maailmast vaid kannab omaette lugu, omaette väärtust. Ta jääb
rõhuma ning avaldab vaatajale muljet.
Helmut
Newtoni ja tikk-kontsadega kingade vahel on eriline side. Ta on teinud neist
väga palju pilte ning lasknud end pildistada kõrgete kontsadega kingades. Ta on
lasknud neist teha isegi röntgenpilte. Helmut Newton on tunnistanud oma lummust
kõrgete kontsadega kingade vastu, kuid pole suutnud selgitada selle põhjust.
Helmut Newton oli Euroopa
modernismi laps, teda on mõjutanud Maholy-Nacy,
Cartesh ja Brassai, kes armastasid abstraktseid varje ja teravaid nurki. Kõige
esimene pilt, mille ta tegi purskkaevust Berliinis, ei olnud mitte sirge, vaid
diagonaalis – kõigi nende diagonaalsete piltide mõjul, mida ta näinud oli. [2]
Newton on oma visuaalis ülimehelik.
Mitte labane macho. Kõik tema teemad käivad läbi läbinägeliku mehe
seksuaalse prisma. Ta teab, mis on rikkus, patt ja
voorus - elades selles pilk loiult
tagasivaatepeeglil. Oma valikutes on ta teadlik. Eriti nende hinnas. Lisaks
kuulsatele mustvalgetele moe- ja aktifotodele tegi Newton portreid ka
kuulsustest. Siiagi sobivad samad punktid: naine, seks, ohtlikkus ja üleolev
minnalaskmine. Portreteeritavaid pildistas ta näiteks villades,
luksushotellides - Nizzas, Saint Tropez’s; Miamis… kohtades, millel lasub
rikkuse ja minnalaskmise sära ja paine. Ka eraldatus ja üksildus. Võttekohtade
abstraktsus ning teatraalsus toovad fookusesse modellide enesepaljastuse. Ja
väärikuse. Või draama.[3]
Portreefotodel poseerivad näiteks Salvador Dali,
Andy Warhol, Catherine Denevue, Faye Dunaway, Anthony Hopkins, Ralph Fiennes ja
paljud teised.
Helmut Newtoni jaoks polnud
vaataja šokeerimine eesmärk omaette. Ta lihtsalt nägi asju teise pilguga kui
tavainimesed. Konservatiivsete kodanike jaoks oli ta muidugi tõeline tabu. Mässaja,
šovinist. Ehk kõlvatute ja pahatahtlike tagamõtetegagi… Tegelikult oli Helmut
Newton siiski lihtsalt visionäär ja pioneer fotograafia vallas, kelle
kaasmõtlejaid leidus piisavalt. Piisavalt, leidmaks tööd, piisavalt, leidmaks
publikut ning piisavalt isegi rikkaks saamiseks.
Helmut Newtoni kuulsaimad raamatud
on “White Woman” (1976), “Helmut Newton – Portraits”
(1984), “Big Nudes” (1987), “SUMO” (1999), “Helmut Newton: Work” (2000),
“Autobiography” (2003).
Neist raamatuist seisab “SUMO”
teistest peajagu kõrgemal. “SUMO” ei ole tavaline raamat, see on fenomen.
Kaaluga ligi 30 kg ja mõõtmetega 77,5 x 80 x 16,25 cm pääses see mammutlik
väljaanne Guinnessi rekordite raamatusse. “SUMO” kajastab oma 480nel leheküljel
Helmut Newtoni loomingu kõiki aspekte, andes täieliku ülevaate fotograafist,
kelle tööd on loonud täiesti uue käsituse fotograafia maailmas. “SUMO” on
saanud kiitvaid hinnanguid enam-vähem kõigilt kriitikutelt ning ka Newtoni
fännidelt, kellest suuremal osa siiski pole välja käia kümne tuhandese
tiraažiga hiiglase eest nõutavat 5000€. Helmut Newton on öelnud, et tema ei
vaata seda mitte kui raamatut vaid pigem kui objekti.
Helmut Newton oli fenomen. Ta oli
ainulaadne. Ta oli ainus. Olgugi, et ta ei meeldinud kõigile, jätsid, ja
jätavad siiani, ta tööd alati ja igaühele sügava mulje, olgugi, et mõnikord ehk
ka pisut negatiivse. Newtoni tööd ei kanna endas tingimata sügavat sõnumit,
mida tihti otsitakse, kuid mida ei saa kunagi tõeliselt näha keegi peale autori
enda. Helmut Newtoni tööd kannavad endas sõnumit aegade kordumatusest – ta
alustas tabudes ning lõpetas vabaduses. Kunagi kehtinud suured piirangud on
nüüdseks kaotatud, keha ning inimest saab kujutada vabamalt, kartmata
hukkamõistu. Osaliselt tänu Helmutile. Helmut Newton jääb, kuniks jäävad tema
fotod.
2Harding,
L. Interview
with Leeta Harding http://www.indexmagazine.com/interviews/helmut_newton.shtml
3Volkmann,
Toomas. Tikk-kontsadega lihas. – Postimees, 28.01.2004.
Kasutatud kirjandus:
1. Volkmann,
Toomas. Tikk-kontsadega lihas. – Postimees, 28.01.2004.
2. Andreas
W. Newton ja gravitatsioon Päikeseloojangu bulvaril.– Eesti Päevaleht
27.01.2004
3. Elken,
J. Kultusfotograafi seksimaastikud. – Eesti Ekspress. 12.09.2002
4.
Harding, L. Interview with Leeta Harding
http://www.indexmagazine.com/interviews/helmut_newton.shtml
5. Helmut
Newton WORK http://www.icp.org/exhibitions/newton/
6. Heather
Price http://www.temple.edu/photo/photographers/spring03/photographers/heatherprice/newton/
7.
Helmut Newton’s “SUMO” http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/3822863947/104-8121004-5275952?v=glance
8.
Helmut
Newton dies in car crash. – The Age, 24.02.2004 http://www.cnn.com/2004/US/West/01/23/obit.newton.ap/
9. Kuspit, D. The
Unempathic Eye http://photography.about.com/library/dop/bldop_hnewto.htm
10. Avins, M. Helmut Newton, considered
fashion-photography master. – Los Angeles Times, 25.02.2004 http://seattletimes.nwsource.com/html/nationworld/2001843423_newtonobit25.html
11. Helmut Newton. Eyestorm. http://www.eyestorm.com/artists/AR1_artist_profile.asp?artist_id=101
12. Brooks, D. Helmut Newton, not so much edgy as
vacuous. – The Age, 28.10.2003. http://www.theage.com.au/articles/2003/10/27/1067233092793.html?from=storyrhs
1Harding, L. Interview with Leeta Harding http://www.indexmagazine.com/interviews/helmut_newton.shtml