IVANHOE

Walter Scott

 

 

Turniir Ashby de la Zouche¢is. Võitlusväljal domineerivad normannid sünge templirüütli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud.Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb tsaaririiki karmil käel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lõvisüda viibib Pühal Maal. Siis ilmub välja tundmatu rüütel, palet varjamas kiivri näokate. Ta ei tõsta seda üles ka siis, kui on sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Ainult asjasse pühendatuile on teada, et naasnud on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nüüd on jälle lootust…

Pruuskavad hobused, välkuvad mõõgad, vaprad rüütlid läikivates sõjarüüdes - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast.

Dramaatilised lood Richard Lõvisüdamest ja tema truudest võitlejatest on laialt tuntud. Aga selle eest on maailm tänu võlgu kirjanik Walter Scottile. Tema mõtles meie tarvis välja rüütlid. Teda ennast aga mäletavad ainult vähesed.

Sir Walter Scott oli väga mitmekülgne kirjanduslik talent. Kõike, mida ta tegi, saatis edu. Advokaadiamet kindlustas talle ühiskondliku tunnustuse, kirjandusega sai ta rikkaks. Kõigepealt kirjutas Scott ohtralt ballaade, laule ja värsseeposeid, mis tegid ta laialt tuntuks kodumaal. Ta ei püüelnud kuulsuse poole, teda huvitas suurem tulu. Scott lõi uue ˛anri. 1814. aastal ilmus "Waverly ehk sellest on möödunud 60 aastat", kirjandusajaloo esimene ajalooline romaan ja esikteos 27-köitelises sarjas, mille Scott kirjutas lausa hingematva kiirusega.

"Ivanhoe" tegevus toimub 1190. aastatel ristisõdade ajal ja jutustab maailmast, mille kohta võib suure kindlusega väita, et see ei ole kirjeldatud kujul kunagi eksisteerinud. Headus võitleb kurjusega, nad on üksteisest selgelt eristatud. Inglased on õilsad ja saledad, normannid moraalselt allakäinud hiiglaslikud mürakad, aga sellest ei ole neil põrmugi kasu, sest Ivanhoe võidab alati. Ebamaiselt kaunid naised sammuvad uhkelt kenades kambrites, neid röövitakse ja vabastatakse. Lihtrahvas teenib truult oma isandaid ja tänab põlvili langedes selge ühiskondliku korra eest, mis ei jäta kohta kaksipidi mõtlemiseks, kes üleval, kes all. Lahingumöllu sekkub salaja koju rutanud Richard Lõvisüda, kes on maskeerunud mõistatuslikuks Mustaks Rüütliks. Lõpuks võidutseb õiglus, vapper Ivanhoe saab naiseks leedi Rowena.

Scotti ajaloolist sarja saatis esimesest "Waverly"-romaanist peale tohutu menu. Tähtsamatest kirjanikest said Scotti veendunud fännid. Goethe pidas "Waverleyd" parimaks, mida ta oli eales lugenud. Alexandre Dumas, James F. Cooper ja Honoré de Balzac olid võlutud Scotti haaravast tegevustikust ja uurisid hoolega tema tehnikat ja stiili. Noor Victor Hugo sai julgustust proovida ajaloolise romaaniga ja kirjutas oma "Jumalaema kiriku Pariisis". Enamik kaasaegseid ei teadnud, kes peitub ""Waverley" autori" taga, kõikides romaanides viitas kirjutajale ainult see märge. Raamatud ilmusid anonüümsetena, kuna advokaat Scott kartis oma ühiskondliku maine pärast. Ta avaldas saladuse alles 1827. aastal kuigi, selleks ajaks ei olnud see enam saladus. Aasta varem aga toimus saatuslik sündmus, mis heitis kirjaniku viimastele eluaastatele sünge varju. Kirjastus, kus tema teosed ilmusid, läks pankrotti. Scott võttis 117 000-naelase võlakoorma ennastsalgavalt enda kanda ja lubas need kirjutades tasa teenida. Ta kirjutas end sõna otseses mõttes surnuks. 1832. aastal kukkus ta kurnatusest kokku. Halastustundest jäeti surijale mulje, et võlad on kustutatud. Kaks kolmandikku oli aga veel maksmata.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*B. Sichtermann, J. Scholl “Romaanid”

*W. Scott "Ivanhoe"