Suur-kiirgliblikat õnnestub näha väga harva, kuna tavaliselt viibib ta tammepuude latvades ning maapinnale lendab harva – vaid toitu hankima.

Isane suur-kiirgliblikas on üha kauneimaid Euroopa päevaliblikaid. Kahjuks langeb ta just seetõttu kollektsionääride ohvriks. Oma värvusele vaatamata pole ta mürgine ning sageli püüavad teda linnud. Selle liblika üha harvema esinemise peamine põhjus peitub aga jätkuvas looduskeskkonna hävitamises.

ELUVIIS

Selle imekauni liblika nägemine avaldab kindlasti sügavat muljet. Suur-kiirgliblikas peidab end aga harilikult kõrgel tammeokstel.

Isane liblikas otsib endale tammeoksa ning kaitseb seda kui individuaalset territooriumi teiste isaste eest umbes saja meetri raadiuses.

Tugevamad isased saavad enda valdusse ka suuremad lõigud. Emane liblikas, kes samuti suurema osa elust puuladvas veedab, valib välja tugevaima isase. Isased vajavad emaste ligimeelitamiseks palju energiat ning järelikult ka toitu. Täiskasvanud isendid on võimelised sööma vaid vedelat toitu. Harilikult imevad nad puumahla või lehetäide mesikastet, mõnikord toituvad ka õienektarist.

Puulatva naasevad kiirgliblikad alles keskpäeva paiku. Sageli võib üksikut liblikat puude vahel edasi-tagasi lendamas näha. Kiirgliblikad lendavad liuglennuga, mida katkestavad kiired tiivalöögid, tänu millele saavutab liblikas talle sobiva lennukõrguse.

TOITUMINE

Röövikustaadiumis toituvad suur-kiirgliblikad tahkest toidust. Nende vastsed järavad tugevate haukamissuiste abil pajulehti. Täiskasvanud liblikatel on vaid pikk rullikeeratud imilont, mis nagu toru vedelikke sisse imeb. Tahket toitu nad enam süüa ei saa. Täiskasvanud suur-kiirgliblikad otsivad kõige toitvamat toitu: nektarit.

Õienektar on suhkrust ning nektaritest tulvil tihke lahus. See on tõhus energiaallikas, mida liblikad puude ladvus lennates vajavad.

Vahel leiavad kiirgliblikad endile üsna imestustäratavaid toiduallikaid. Fermenteeruvate jäätmete kõrval on nad võimelised imema ka korjuseid ja värsket sõnnikut, milles tõenäoliselt leidub niisuguseid aineid, mis nektaris puuduvad.

Nende ainete looduslik lagunemine tekitab toitva “valgusupi”, mida kiirgliblikad oma londiga imevad. Korjused võivad oma lagunemise lõppjärgus puude ladvust alla meelitada koguni mitu liblikat. Seda liblikate nõrkust kasutavad aga osavalt ära kollektsionäärid.

ARENGUTSÜKKEL

Emane kiirgliblikas muneb hilissuvel pajulehtedele munad. Koorunud röövikud on väikesed, rohelist värvi ning musta peaga. Mõne päeva möödudes nende välimus muutub ning pähe ilmub kaks tüüpilist “sarve”.

Suur-kiirgliblikate röövikud veedavad talve pajuoksal nukkudes. Sel ajal hakkab nende keha pruunikaks tõmbuma. Kevadel hakkavad röövikud taas pajulehtedest toituma, nende keha aga omandab taas roheka varjundi. Nende keha heledam alapool muudab rööviku optiliselt lamedamaks.

Lõpuks röövik nukkub. See staadium vältab 2 kuni 3 nädalat ning suve hakul ilmuvad välja äsjakoorunud valmikud, kes lendavad aasade kohal juuli- ja augustikuu vältel. Septembri keskpaiku liblikad hukkuvad.

SUUR-KIIRGLIBLIKA VAATLEMINE

Laiaulatuslikud lehtmetsad on meie maastikupildist järk-järgult kadumas, seetõttu on kiirgliblikad paljudes piirkondades haruldaseks muutunud. Harilikult võib neid näha metsaserval, eriti lammimetsade või metsaradade ääres. Juunikuust augustini viibivad nad koidikul sageli metsasihtidel. Mägedes esinevad kiirgliblikad kuni 1500 meetri kõrgusel. Palavatel päevadel võib neid kohata lompide ääres, kus nad koos teiste liblikatega vett joovad. Neid tõmbab ligi ka sõnnik ning koguni raiped. Neid haruldasi liblikaid ei tohiks püüda ega hirmutada. Suur-kiirgliblikat on võimalik kohata ja vaadelda ka Eestis.

SUUR-KIIRGLIBLIKA ISELOOMULIKUD OMADUSED

Keha: Liblika keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Õrnad lühikesed harjasetaolised karvakesed, mis seda katavad, annavad talle sametise välimuse.

Tiivad: Kaks paari tiibu on kaetud värviliste soomustega. Puhkeasendis on need püsti tõstetud ning üksteise vastu surutud.

Tundlad: Tundlate laienenud otstes paiknevad äärmiselt tundlikud retseptorid, mis on võimelised õhust kinni püüdma väiksemadki lõhnamärgid.

Värvus: Isaste tiibadel näha oleva erevioletse läike allikaks pole mitte pigment, vaid selle tekitavad optilised soomused. Metalne sillerdus tekib valguse murdumisel soomustel, seetõttu on seda võimalik näha vaid teatud nurga all. Niisuguse nähtuse põhjuse kohta võib teha ainult oletusi. Ilmselt on selleks vaenlaste segadusseajamine ja emaste ligimeelitamine. Emasel optilisi soomuseid pole, seetõttu on ta palju märkamatum. Tiibade tagakülg on pruunikaskirju.

SUURUS

Tiibade arv: 2 paari.

Tiivaulatus: 55-56 mm.

Suised: Röövikutel on haukamissuised, täiskasvanud liblikatel rullikeeratav elastne imilont.

PALJUNEMINE

Munad: Emane muneb need ühekaupa pajulehtedele.

Arenguperiood: Munast nukuni – 8 kuud, valmikuni – 2-3 nädalat.

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Päevaliblikas, lendab harilikult kõrgel puude ladvus.

Toitumine: Röövikud järavad pajulehti, liblikad imevad nektarit, ent toituvad ka sõnnikust.

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Ta lähimad sugulased on lumikud, näiteks haavalumik.

ESINEMINE

Esineb alates Suurbritannia lõunaosast ning Hispaania põhjaosast ida poole, suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast, Aasia soojematel aladel kuni Hiinani.

KAITSE

Suur-kiirgliblikat ohustab enamikul tema levila aladest elukeskkonna – hõredate lammi- ning vanade lehtmetsade häving. Ta on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse.

Kas tead, et…

*Olles nende liblikate eluviisi tundma õppinud, püüdsid esimesed kollektsionäärid neid kahemeetriste keppide otsas rippuvatesse võrkudesse püüda. Hiljem kasutati peibutisena korjuseid või sõnnikuid.

*Kiirgliblikate röövikud veedavad talve pajukoores nukkudes. Sel ajal muutub nende roheline kehavärvus pruuniks ning tagasi roheliseks muutub see alles siis, kui nad uuesti lehtedest toituma hakkavad.

*Suur-kiirgliblikas kuulub koerlibliklaste sugukonda, kellel on tavaliselt välja arenenud vaid kaks paari jalgu. Esimene paarjalgu on keha vastu surutud ning sel pole mingit otstarvet.

*Suur-kiirgliblikat õnnestub mõnikord meelitada läikivatele esemetele.

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*H. Remm “Putukate välimääraja”

*www.ag-umwelt.net/.../ tagfalter/irisosmg.htm