Sündinud väikeses Anchiano külas vallaslapsena, elas Leonardo mõningat aega ema juures, et seejärel Vincisse kooli minna. Hiljem läks Leonardo oma pärisisaga Milanosse elama. Tal tuli elada üsna kummalises perekonnas, kuna isa abiellus neli korda ning iga kord uue 16-aastase neiuga (viimane abielu toimus isa kuuekümnendatel eluaastatel). Lisaks tekkisid Leonardol ühe oma võõrasema vastu tunded. On palju ka spekuleeritud geeniuse seksuaalorientatsiooni üle. Fakt on see, et teda süüdistati alaealiste poistega magamises. Kummaline mõttemaailm, veidrad elutingimused, kuid sellest hoolimata kordumatu isiksus ja vaieldamatu suurkuju – see ongi Leonardo da Vinci.

Kui isa küsis, kelleks Leonardo saada tahab, oli viimase vastus iga kord erinev. Kord tahtis saada maalikunstnikuks, kord skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks või hoopiski linnupüüdjaks. Ta huvitus tohutult paljudest asjadest, kuid eriliseks teeb Leonardo see, et enamustel aladel, millest ta huvitus, saavutas ta ka äärmiselt väljapaistvaid tulemusi.

Leonardo oli veidrik, nii nagu paljud geeniused enne ja pärast teda. Ta kirjutas vasaku käega ja peegelpildis ning siiani ei teata, miks ta seda tegi, kuid on kindel, et oma märkmeid ei tahtnud ta kellegi eest salajas hoida. Leonardo armastas matemaatikat, ta pidas seda kõikide teaduste ja elu aluseks. Samas on huvitav teada, et oma elu lõpuni tegi Leonardo liitmises jämedaid vigu. Samuti oli suur geenius üsna püsimatu ning tal oli korduvalt tülisid oma tööandjatega palga suhtes. Enamus oma elutöid jäidki tal lõpetamata (sealhulgas ka kunstialased tööd).

Leonardolt tellitud „Püha õhtusöömaja“ maalimisel oli kunstnikul kombeks seista maali ees isegi terveid päevi pintslit kätte võtmata ja tähendades seejuures, et mõnel juhul loovad arenenud vaimud seda enam, mida vähem nad töötavad, otsides lahendust mõistuse abil. Üldiselt võib „Püha õhtusöömaaega“ pidada üheks täiuslikumaks renessansiaja mustertööks. Sellel maalil on kujutatud kõiki apostleid Kristuse ümber, rõhutatud on iga inimese eripära ja iseloomu, kui nad on teada saanud, et nende seas istub reetur. Samas ei lõhu erinevate inimeste kujutamine üldist, täiuslikku kompositsiooni.

Üheks vaieldamatult kuulsaimaks teoseks kunstiajaloos on „Mona Lisa“. Selle meistriteose tegi Leonardo ülima täpsuse ja hoolikusega, maalides nii, et isegi õrnad lihased naise naha all on tunnetatavad. Üle kõige on kunstiteadlasi ja ka lihtsalt huvilisi paelunud Mona Lisa ehk Gioconda naeratus. Ühtaegu ligitõmbavalt mõjuvad huuled on vastukaaluks eemaletõukavale ning külmale pilgule. Kokku mõjub naise figuur äärmiselt müstiliselt ning saladuslikult.

Leonardo da Vinci – mees, armastaja, geenius, teadlane, arhitekt, kunstnik, skulptor, arst. Seda loetelu võiks pikendada, kuid tõenäoliselt ei suudaks ikka kirja panna kõiki valdkondi, mille esindaja Leonardo da Vinci muuhulgas oli. On äärmiselt imetlusväärne, et ühtaegu visandades helikopteri konstruktsiooni, skitseerides esimesena loodet niivõrd reaalselt ning koostades ainulaadseid ja sisukaid traktaate, suutis see mees end jäädvustada ka kunstiajalukku ühe kõige täiuslikuma ja tuntuma kunstnikuna. Ta oli kui teisest ajastust saabunud inimene, kellel oli erakordne tunnetus-, analüüsi- ning konstrueerimisvõime. Ta oli geenius.

Kangilaski, J. „Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile“, kirjastus „Kunst“, Tallinn, 2004

Mason, A. „Leonardo da Vinci“, kirjastus „Koolibri“, Tallinn, 1997

Viirand, T. „Kunstiraamat noortele“, kirjastus „Kunst“, Tallinn, 1982

http://www.hot.ee/kari/leonardo/