(Neo)klassitsism

 

Nimetus ladina keelest classicus – esmaklassiline, parim

Varaklassitsism – 18. saj. II pool – 19. saj.

Kõrgklassitsism – 19. saj. – 19. saj. II pool

Prantsusmaal: Louis XVI stiil: 1760-1790

Direktooriumistiil: 1790-1800

Ampiir: 1800-1820

Tekkimise põhjused:

18. saj. Valgustusajastu – mõistuse ja tõe valgus: Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot. Ideaaliks Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord. Huvi antiikkunsti vastu, väljakaevamised Pompejis ja Herculaneumis. J. J. Winkelmanni “Antiikkunsti ajalugu” – täpsed reeglid.

Tunnused: selgus, kord, mõõdukus, sümmeetria

Arhitektuur:

Eeskujuks antiik ja Palladio looming

Üle kahe korruse ulatuvad paarissambad

Sammasportikus

Ümarkaared ja kuplid

Pidulikud arhitektuurilised ansamblid

Sisearhitektuur: range, tagasihoidlik, sümmeetriline, kasutati antiikornamentikat: helmisnöör, hammaslõige, munavööt, meander. Rippuv vanik, trofeekimbud – lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid. Urnid ja sfinksid, loorberipärg.

Prantsusmaal: J. G. Soufflot – Pariisi Pantheon

J. A. Gabriel – Väike Trianon Versailles’i pargis

P. Vignon – Madelaine’i kirik Pariisis

J. F. Chalgrin – Tähe võidukaar Pariisis

Venemaa: A. Zahharov – Admiraliteedihoone Peterburis

A.     Vornihhin – Kaasani peakirik

B.     Rossi – ansambel: Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss

Soome: oli osa Vene Impeeriumist, arhitektuur sarnane

C.    L. Engel – Senati väljak Helsingis; Suurkirik, Senatihoone, ülikoolihooned – Peterburi ampiir

Eestis: C. L. Engel – Kohtu tn 8 Tallinn

Tartus 1809. seadus tüüpfassaadidest, kesklinn klassitsistlik, “Emajõe Ateena”

J. W. Krause – Tartu ülikooli peahoone

Walther – Tartu raekoda

Mõisahooned:

Saue, Rägavere mõisad varaklassitsistlikud

Raikküla, Saku, Riisipere kõrgklassitsistlikud

 

 

Skulptuur:

Vana-Kreeka skulptuuri jäljendamine

Temaatika: mütoloogia, allegooria: võit, armastus, õiglus

Itaalias Antonio Canova – “Paolina Borghese portree” – soe ja pehme stiil

Antoine Houdon – Georg Washington

Taanis Berthel Thorvaldsen – isikupärasemaid skulptoreid, karmid, kalgid, kõledad skulptuurid – “Karjapoiss”

Eestis August Weizenberg – “Koit” ja “Hämarik”

Rootsis B. Fogelberg – muinasskandinaavia jumalad. “Odin”

Maalikunst:

Eeskujuks kõrgrenessanss, vähene huvi looduse kujutamise vastu. Kompositsioonis kaks plaani: esiplaanil tegevus, tagaplaan detailivaene. Koloriit tagasihoidlik: pruunikad, punakad toonid. Temaatika: eetiliste ideaalide kujutamine, allegooria.

Prantsusmaal

J. L. David – poliitiliste sündmuste kajastaja. N: “Horatiuste vanne”, “Tapetud Marat”. Hiljem Napoleoni visuaalse kultuse rajaja: “Napoleon I ja Josephine’I kroonimine…”. Portreed: “Madame Recamier”

J. A. D. Ingres – virtuooslikud joonistused, portreed ja aktimaalid. N: “Suur supleja”

J. Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini”