Keskaja ja eksootiliste maade imetlus. Nimetus
sõnast romanss – keskaegne rahvalaul. Paralleelselt klassitsismiga. Tekke
põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega. Rousseau ideed:
looduslähedase elu ülistamine. Kunstivool, mille teoste ühiseks tunnuseks on
sarnane sisu. Esines põhiliselt maalikunstis ja graafikas.
Inglismaa:
William
Blake – lõi isikliku mütoloogia, graafilised lehed + akvarell. N: “Looja-jumal”
Prerafaeliidid
– 19. saj. I poolel, maalisid usuteemadel, eeskujuks Itaalia vararenessanssi
meistrid. D. G. Rosetti.
William
Turner – marinist. N: “Téméraire’i viimane sõit”. Maalimislaad: lohakalt
lõuendile paisatud värvid.
Hispaania:
Francisco
Goya – graafik ja maalikunstnik. Temaatika: paraadportreed manduvast õukonnast,
N: “Alba hertsoginna”, “Manule Codoy”, “Maja Desnuda”, “Maja Vestida”;
ajalooteema: Prantsuse ja Hispaania vaheline sõda, N: “Ülestõusnute
mahalaskmine…”; graafiliste lehtede sari “Sõjakoledused”; ühiskonnakriitiline
graafiliste lehtede sari “Kapriisid”
Saksamaa:
C. D.
Friedrich – romantilised maastikud tihti kuuvalgel. N: “Rügeni kriidikaljud”,
“Kloostrikalmistu lumes”
Natsareenide koolkond – usuteemad
Prantsusmaa:
Ametlik kunst akademism, mis
põhines klassitsismil, nim salongikunstiks. Sõltumatut kunsti esindas romantism
– neobarokk.
T.
Géricault “Médeuse’i parv” 1819 – dünaamika, kirglikud tunded
E. Delacroix
“Vabadus viib rahva barrikaadidele” – värvid, täiendvärvuste printsiip
Camille
Corot – romantiline maastikumaal
Skulptuur:
F.
Rude “Marseljees” Pariisi Tähe võidukaarel
Algas 19.
saj. II veerandil
Loobuti
väljamõeldud teemadest
Kujutati
ilustamata tõde
J. Constable – realistlik maastikumaal. N:
“Salisbury vaade”
Prantsusmaa:
1830.
moodustati Barbizoni koolkond – vabaõhumaal.
T. Rousseau “Õhtu”
J. F. Millet – talupoegade raske
töö kujutamine. N: “Viljapeade korjajad”
G. Courbet –
sama temaatika, suur formaat, palju figuure. N: “Tere, härra Courbet”,
“Kivilõhkujad”
H. Daumier –
põhiliselt graafik, tegeles ka skulptuuri ja maalikunstiga.
Ühiskonnakriitilised teosed, tihti karikatuurid. N: “Ühe rahandustegelase
karikatuur”, “Crispin ja Scapin”
E. Manet
– sai tuntuks 1860-ndatel kasutades tuntud autorite kompositsioone. N: “Eine
murul” aluseks Tiziani “Kontsert”, “Olympia” aluseks Tiziani “Urbine Venus”
Väljaspool Prantsusmaad maalidel jutustuse
osatähtsus suurem, ühiskonnakriitilised, ajaloomaal
Saksamaa:
A. von Menzel – kujutas
suurlinnaelu, tööstust. N: “Rauavalutehas”
Venemaa:
1871 loodi
Rändnäituste Ühing e Peredvi˛nikud – illustreerivad ja anekdootlikud
ühiskondlikud sündmused.
Ajaloomaal:
V.
Surikov “Bojaaritar Morozova”, “Lumelinna vallutamine”
I.
Repin nii ajaloomaal kui ühiskonnakriitika: “Burlakid Volgal”
Skandinaavia:
Enamus noori
kunstnikke õppisid Euroopa kunstikeskustes nt Pariisis ja Düsseldorfis.
Rootsi:
A. Zorn – lopsakas,
voolavas laadis portreed ja rahvatüübid. N: “Jaaniöö tants”
B. Larsson – akvarellisari
“Ett hem”
Taani:
Skagenimaalijad
– vabaõhumaal kalurikülas Kopenhaageni lähedal. Põhiteemadeks loodus,
rannarahvas, kunstnikud.
A. ja M. Ancher, P. S.
Krųyer “Hip, hip, hurraa”
Norra:
Fleskumi
koolkond – mereäärne loodus, rannarahvas, kunstnikud.
H.
Backer – interjöörid, C. Krogh, K. Kjelland
Soome:
Kunst toeks iseseisvumisliikumisele.
A. Edelfelt – kodumaa
rahvatüübid, loodus. N: “Mängivad poisid rannal”
E. Järnefelt – teema sama. N:
“Alepõletajad”
Eesti:
J. Köler – vene
akademistlik laad, mõned väikeseformaadilised tööd. N: “Kunstniku sünnikoht”
P. Raud – kuivavõitu portreed.
N: “Muhu rauk”
Skulptuur:
A. Weizenberg
A. Adamson: “Hülgekütt
Pakri saarelt”, “Russalka”
Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski “Kunstikultuuri
ajalugu renessansist impressionismini”