Stonehenge
Stonehenge on hiiglaslikest kividest ring, mis asub Inglismaal 16 kilomeetri kaugusel Salisburyst, Wiltshire’i krahvkonnas. Selletaolisi ehitisi on Euroopas veel ligikaudu 600. Stonehenge on aga Euroopa vanim esiajaloo ehitis. See koosneb neljast ringist, välisringi diameeter on 300 meetrit. Kõrgus on keskmiselt 4 meetrit. Vanim konstruktsioon on dateeritud hilisesse kiviaega või varasesse pronksiaega. Arvatakse, et see ehitati umbes aastal 1900 aastat e.Kr. Järelikult ei saanud selle ehitajateks olla vanad roomlased ega ka mitte keldid, kes jõudsid Inglismaale alles 6. sajandil e.Kr. Seega on Stonehenge’i rajanud meile tundmatu rahvas, kes ei ole jätnud endast maha kirjalikke andmeid. Aga kuidas toimetasid nad kivid kohale? Stonehenge’i ehitamiseks on kasutatud hiigelsuuri Walesi liivaplokke, mis on pärit Walesis asuvatest Prescelly mägedest.
See tähendab, et kivirahnud on kohale toodud ligikaudu 300 kilomeetri kauguselt. Peale selle on kivirahnud ka väga rasked - iga kivi kaalub umbes 28 tonni. Nad on asetatud püsti ning seotud omavahel pealeasetatud rahnudega. Liivakivi lisandiks on sinine kivi, täpiline doleriit ja vulkaanilise tuha jäägid. Ka seda kivimit leidub Prescelly mäestikus. Teadlased on pakkunud kivirahnude kohale toimetamise kohta välja ühe teooria. Arvatakse, et kivid veeretati palkidel mereni, kust need toimetati edasi parvede abil, sealt edasi ülesvoolu mööda Avoni jõge ja seejärel jälle palkidel veeretades sihtpunktini. 1967. aastal avastas Oxfordi ülikooli professor Alexander Thom, et kõigi ringide juures on kasutatud ühtset mõõtühikut megaliitjardi. Samuti on nende ehitamisel lähtutud täisnurkse kolmnurga omadustest, kuid ametlikult avastati need 1000 aastat hiljem Kreeka matemaatik Pythagorase poolt. Samuti pole teada Stonehenge’i otstarve. Arvatakse, et seda kasutati astronoomilisel eesmärgil.
Selle kohta, et Stonehenge’i loojad olid silmapaistvad astronoomid, annavad tunnistust markerkivid, tugivõrgustik ja sektorid mägedes. Ringide abil saab vaadelda talvist, suvist, kevadist ja sügist pööripäeva ning tähtede liikumist. Monumenti saab kasutada ka kalendrina. Selle abil tutvusid sellel ajal elanud inimesed Kuu ellipsikujulisest trajektoorist tingitud paigalseisuga, mida võib näha iga 18,6 aasta tagant. Kuni 17. sajandini ei olnud Stonehenge’i eriti uuritud, kuid siis avastas briti antikvaar John Aubrey 56 süvendit. Süvenditest leiti sütt ja inimluid. Seesuguse matmisviisi põhjused pole teada. Võib-olla ehitati Stonehenge hoopis rituaalsetel eesmärkidel? Rooma riigi ajal rüvetati Stonehenge’i ulatuslikult. Kuigi see taastati 1958. aastal osaliselt, on see suures osas ikka selline, nagu roomlastest jäi.
Kasutatud kirjandus
„100 vaatamisväärsust“
„1000 seletamatut nähtust“
