TOAKÄRBES

 

 

KLASS: Putukad

SELTS: Kahetiivalised

SUGUKOND: Päriskärblased

PEREKOND JA LIIK: Musca domestica

 

Toakärbest tuntakse kogu maailmas kui mustust ja haigusi levitavat putukat. Ta kuulub kõrgeltarenenud putukate rühma, lennuoskuselt võib teda aga võrrelda kaasaegsete lennukitega.

 

Toakärbes viibib kogu maailmas kõige meelsamini prügihunnikute ja kanalisatsioonitorude ligiduses. Teisi loomi inimtegevus ohustab, toakärbest aga abistab ning seetõttu ei pea ta oma tuleviku pärast muret tundma.

 

TOITUMINE

Toakärbes pole võimeline toitu närima, kuna suiste asemel on tal imikärss. Seepärast sööb ta vaid vedelat toitu – selleks sobib imikärss väga hästi.

Kärbeste toit – väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad – eksisteerivadki juba poolvedelal kujul. Laualt leitud suhkrukristallile peavad kärbsed aga kõigepealt sulge pritsima ja alles seejärel imevad nad tihket, ensüümide poolt lahustatud magusat vedelikku.

On tavaline, et tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu. See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab.

Iga kärbes kannab pärast väljaheidetel või jätetel viibimist oma kehal umbes kuut miljonit mikroorganismi ning soolatorus veel 25-28 miljonit.

Düsenteeriat ja muid sarnaseid haigusi tekitavad bakterid ei seedu kärbse sooltorus, vaid väljuvad sealt täiesti elujõulistena. Seepärast on võitlus toakärbsega ja hügieeninõuete järgimine väga olulised soolenakkuste ennetamisel.

 

ELUTSÜKKEL

Toakärbse areng toimub täismoondega ning selle võib jagada neljaks faasiks. Areng algab viljastatud munarakust, millest koorub välja vagel, mis kasvab teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks.

Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad – 100-120 tükki korraga. Harilikult valib ta aluspinnaks seasõnniku. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Seejärel kooruvad munadest vaglad. Need on valget värvi, jalutud, värtnakujulised, eestpoolt kitseneva kehaga. Keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks. Edasine areng toimub pruunikas, paksude seintega tünnikujulises kookonis.

Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub see kookoni esiotsas oleva raku katki, mis avab kookoni esiotsas asuva kaanekese. Kookonist väljub valmik, kes kohe pärast tiibade kuivamist laia maailma lendab.

Troopikapiirkondades vältab kogu arengutsükkel nädalpäevad. Kuni õhutemperatuur alla 15º C ei lange, on kärbsed võimelised kogu aeg paljunema. Kui kärbsed, nende vastsed ning kookonid ei hukkuks, siis võiks ühe emakärbse ühe suve järglaskond küündida isegi kuni viie triljoni isendini.

 

TOAKÄRBES JA INIMENE

Toakärbes on inimesele järgnenud kogu planeedi ulatuses. Ta toitub muuhulgas kärbunud organismide jäänustest ja koos teiste kärbseliikidega mängib tähtsat rolli jäänuste lagundamisel. Ilma kärbeste ja nende sugulasliikideta oleksime roiskuvate jäätmete ja korjustega üle ujutatud. Toakärbsele sobivad igasugused orgaanilised ained ning kärbes ei tee vahet, kas on tagamist prügi, väljaheidete või inimese toiduga. Teda meelitavad ligi ka kanalisatsioonitorud, mis on paljudes maailma paikades tulvil kõiksugu soolenakkuste pisikuid. Neis piirkondades on tarvis käsitleda toakärbest nakkusi edasikandva loomana, kuna ta võib pisikutega nakatada ka inimese toidu. Arengumaades sureb igal aastal miljoneid inimesi tõsiste soolenakkuste tagajärjel.

 

ERIKOHASTUMUS

Mesilastel ja herilastel on 2 paari tiibu. Kärbestel vaid 1, teine paar on muundunud lühikesteks nuiakujulisteks sumistiteks. Sumisti meenutab välimuselt nõelapatja torgatud nööpnõela. Sumisti paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Samuti teavitavad nad aju lennusuuna muudatustest. Nagu näha, kasutavad kärbsed juba miljoneid aastaid “autopiloodi” abi, lennukites annab see seade võimaluse lennusuunda säilitada ning vajadusel parandada.

 

TOAKÄRBSE ARENGUTSÜKKEL

1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm.

2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vastsed õgivad aplalt kogu arenguperioodi jooksul.

3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist.

4. Kookonist lahkumise järel pole kärbes veel lendamisvõimeline.

5. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis.

 

SUURUS

Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem.

Suised: Imikärss.

Tiivad: Vaid esitiivad, tagatiivad on muutunud sumistiteks.

 

PALJUNEMINE

Innaaeg: Oleneb kliimast.

Munade arv: Emane muneb kuni 900 muna, 100-200 kaupa. Elu jooksul võib üks emane muneda 600-2000 muna.

Arenguperiood: Munast täiskasvanud isendini 1 nädal, külmas kliimas kauem.

 

ELUVIIS

Harjumuspärane eluviis: Erak, ent rikkaliku toiduallika juurde lendavad kohale tervete parvedena.

Toitumine: Orgaanilised jäätmed. Peamiselt riknenud liha, puuviljad ja väljaheited.

 

LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID

Toakärbse tuntud sugulased on näiteks harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans) ja liik Fannia canicularis.

 

ESINEMINE

Toakärbes on kosmopoliitne putukas, mis tähendab, et teda esineb kogu maailmas, välja arvatud kaugel polaarjoone taga paiknevad piirkonnad.

 

KAITSE

Toakärbest peetakse suureks kahjuriks. Sajandeid on püütud teda kogu maailmas, eriti neil aladel, kus hügieenitingimused on viletsad.

 

Kas tead, et…

*Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks. Need isendid, kes pärast mürgitamist ellu jäävad, annavad immuunsuse edasi oma järglastele.

*Üks toakärbes võib oma kehal edasi kanda kuni kuus miljonit bakterit, oma soolestikus aga neli korda rohkem mikroorganisme, mis on niisuguste haiguste nagu tüüfus või tuberkuloos, tekitajaks.

*Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis (30 korda kiiremini kui koolibri) ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*H. Remm “Putukate välimääraja”

*Loomade elu 3. köide

*www.extension.umn.edu/.../ DK7568.html