LAUAKATMINE

 

Sissejuhatus

 

Laua katmine oleneb toidusedelist ja olukorrast. Pidulikel juhtudel kasutatakse kaunimaid, igapäevasel söömisel lihtsamaid nõusid. Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, kristallist, klaasist, savist, puidust, plastmassist, söögiriistad roostevabast terasest, melhiorist, hõbedast jne.

 

Igapäevane laud

 

Hommikulaua katmine. Kui hommikul süüakse võileibu, pirukaid, saiu ja juuakse kuuma jooki, pannakse lauale leivataldrik, tass koos alustassiga, millele on asetatud teelusikas. Kui süüakse külmi suupisteid ja salatit, pannakse lauale külmtoidutaldrik, külmtoidunuga ja –kahvel, tass koos alustassi ja lusikaga. Supi või pudru jaoks on laual supi- või külmtoidutaldrik, lusikas, piimatass või klaas alustaldrikul, kuuma muna- või liharoa tarvis aga praetaldrik, praenuga ja –kahvel.

Lõunalaua katmine. Lõunasöök koosneb enamasti supist, praest ja magustoidust. Sel juhul pannakse lauale leivataldrik, supilusikas, praenuga ja –kahvel ja dessertlusikas. Supitaldrikud on perenaise ees virnas. Perenaine tõstab supi taldrikutesse ja ulatab need lauas istujatele. Pärast supi söömist korjatakse supitaldrikud kokku ja jagatakse laiali praetaldrikud. Teine roog koos lisanditega asetatakse vaagnal või kausis lauale ja iga sööja tõstab endale ise ette . kaste antakse lauale kastmekannus. Pärast prae söömist korjatakse laualt ära maitseained ja leivakorv ning kasutatud leivataldrikud. Magustoidu söömisel on laual ainult magustoidunõud, lillevaas ja joogiklaasid.

Õhtulaua katmine. Rikkalikuma õhtusöögi puhul, mis sageli asendab lõunasööki, pakutakse pärast külmi suupisteid sooja toitu ja külma jooki või magustoitu. Lauale pannakse need toidunõud ja söögiriistad, mis on mõeldud külmtoidu, prae ja magustoidu söömiseks.

 

Kohvi ja –teelaud

 

Kohvi ja –teelaua katmiseks kasutatakse värvilisi linu ja salvrätte, heegeldatud või väljaõmmeldud linikuid. Ilus lauapesu ja nägus serviis muudavad laua eriti kauniks. Kohvi- ja teelauale asetatakse suhkrutoos suhkrulusika või –tangidega, tassid alustassidel, tassi taha pannakse paremale poole suunatud käepidemega teelusikas. Leivataldrikud on vasakul, alustassidega samal joonel. Pehmete kookide ja tordi  söömiseks pannakse leivataldriku taha  või paremale poole koogikahvel või teelusikas. Pannkookide ja kuumade võileibade jaoks pannakse lauale külmtoidunuga ja –kahvel. Salvrätt asetatakse leivataldrikule. Eriti kange kohv serveeritakse väikestes kohvitassides, Tassi ja alustassi vahele on soovitav panna paberketas või paberist salvrätik, mis mahavalgunud kohvi endasse imeb. Kohvi serveerimisel asetatakse kann alustaldrikule, salvräti peale või spetsiaalsele alusele ja kaetakse kannusoojendajaga. Kohvi võib lauale panna ka termoskannudes. Tee serveerimisel antakse kange tee lauale väikese kannuga ja kuum vesi suure kannuga. Kuum piim või koor pannakse lauale koorekannus. Mee, keedise, sidruni, pähklite, mandlite jaoks on igal sööjal väike keedisealus. Koogid, saiakesed, pirukad, võileivad asetsevad vaagnatel, küpsised kaussides või küpsisealustel.

 

Peolaud

 

Peolaua kuju ja suurus olenevad külaliste arvust ja ruumist. Ruumis võib lauad asetada t- kujuliselt, nelinurkselt, ümaralt või poolringi kujuliselt. Peolaua laius peaks olema vähemalt 1,2 m. Inimese kohta arvestatakse lauapikkust 70 cm. Toolid asetatakse mõlemal lauda täpselt kohakuti.

Peolaud kaetakse linaga. Igale sööjale pannakse külmtoidutaldrik, nuga- ja kahvel, vasakule leivataldrik, noa otsa kohale joogiklaas. Taldrikule asetatakse riidest salvrätt. Kui pakutakse praadi, on lauale asetatud täiendavalt praenuga- ja kahvel. Kui praadi pakutakse enne külmtoitu, siis pannakse lauale praetaldrik, praadi pakutakse ringi. Külmtoidud on eelnevalt lauale pandud. Enne magustoidu pakkumist korjatakse laualt kõik, peale joogiklaaside. Magustoit antakse lauale valmisportsjonitena.

Erinevateks sündmusteks kaetava laua omapära saab rõhutada toitude, serviisi, lillede jms.

 

 

TERVISLIK TOITUMINE

 

Tervisliku toitumise alused

 

Toit ja vesi on elutähtsad ained, mille ülesandeks on tagada keha funktsioneerimine. Tervise seisukohast on oluline kasutatavate toiduainete vahekord ja kogus.

Peamiste toidugruppide osakaal menüüs võiks olla järgmine:

1)     Tärkliserikkad toiduained nagu leib, teravili, tangained ja kartul on tasakaalustatud menüü aluseks. Nende osakaal toidus peaks olema kõige suurem. Neid peaks sööma eriti rafineerimata kujul, mil neis on rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

2)     Puu- ja köögiviljad. Neid peaks sööma viis korda päevas, kokku umbes 400g. Parimad on värsked või  külmutatud viljad. Nad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid.

3)     Liha, kala ja muud valguallikad. Neid tuleks tarvitada mõõdukalt. Kala soovitatakse süüa vähemalt kaks korda nädalas. Võimalusel valida merekala, mis sisaldab joodi, mida meie joogivees napib. Valida tuleks võimalikult vähese rasvasisaldusega liha- ja kalatooteid.

4)     Piimasaadused. Neidki peaks sööma mõõdukalt. Paljud inimesed, eriti lapsed tarbivad aga piimasaaduseid liiga vähe, saades seega toiduga vähe kaltsiumit, mis on vajalik tervete luude kasvamiseks.

5)     Suhkru- ja rasvarikkad toiduained. Siia kuuluvad toidurasvad, maiustused ja kondiitritooted, mida tuleks süüa harva. Nad sisaldavad palju kaloreid, kuid vähe toitaineid ja vitamiine. Loomsetele rasvadele tuleks eelistada polüküllastamata oomega-3-rasvhapete poolest rikkaid toite nagu rasvast kala, linaseemneid, kreeka pähkleid, sojaube.

 

 

Tervislikud toiduained

 

Mõned toidud on kasulikumad kui teised, kuid mõõdukal tarbimisel pole vaja loobuda ühestki toidust. Mõnedel toiduainetel on lisaks toiteväärtusele avastatud ka tervistav toime. Sellised on näiteks brokoli, kapsas, porgand, sibul, küüslauk, mustikas, jõhvikas, ananass, kaer, päevalill, kreeka pähkel.

Brokoli, kapsas, porgand, salat vähendavad vähi tekkeriski, sibul ja küüslauk aitavad viirushaiguste korral, mustikas ja ananass soodustavad seedimist, kaer ja kreeka pähkel alandavad vere kolesteroolitaset.

Järgnevalt mõned salatid nendest toiduainetest:

 

Kapsasalat

 

225 g ribadeks lõigatud kapsast,

150 g jämedalt riivitud porgandeid

1 õun

40 g rosinaid

Kastmeks: 1 spl rafineerimata päevalilleõli

150 ml väherasvast biojogurtit

1 sidruni mahl

1 tl seemnetega prantsuse sinepit

1 tl mett

värskelt jahvatatud musta pipart

soola

Segada koostisained kausis, lisada kaste ja segada kergelt.

 

Waldorfi salat

 

Sidrunist või apelsinist pigistatud mahl

350 g magusaid õunu

350 g sellerit

25 g tükeldatud kreeka pähkli tuumi

2 spl hakitud peterselli, tilli või köömneid

Kastmeks: 15g värsket piparmünti,

15 g värsket peterselli,

10 g värsket murulauku

200 ml väherasvast biojogurtit

½ sidruni mahl ja riivitud koor

½  tl paprikat

suhkrut, pipart, soola

Pigistage tsitrusemahl serveerimisnõusse, segada õunaviiludega, lõigutud selleri ja kreeka pähklitega. Kastme valmistamiseks mikserdada maitsetaimed osa jogurtiga, segada juurde ülejäänud jogurt, sidrunikoor ja -mahl, paprika ja suhkur. Maitsestada, valada salatile ja segada kergelt.

 

Kasutatud kirjandus

 

  1. Arunurm, E. jt, Kokaraamat. Tallinn, Valgus 1984
  2. Polunin, M. Tervistav toit. Tallinn, Koolibri 2002