Leonardo da Vinci

Leonardo Da Vinci elu:

Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal talus, mis asus Anchianos. Da Vinci isa Ser Piero oli 25-aastane, kui poeg sündis. Leonardo ema nimi oli Catarina. Leonardo da Vinci elas 5 aastat Anchianos ja 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse. Vincis läks poiss kooli. Väike poiss oli uudishimulik ja vaidles koolis õpetajatele vastu. Koolis õppis ta lugema, kirjutama ja arvutama. Ta õppis ka geomeetriat ja ladina keelt.

Leonardo da Vinci elas Vincis 1466-nda aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenze’sse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Botticelli, Perugino ja Lorenzo di Credi.

Noore õpilasena alustas da Vinci oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, aga hiljem õppis ta ka õlivärvidega maalima.

1472. aastal kanti Leonrado da Vinci nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ja sellega lõppes õppimine Verocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest.

1482. aastal kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi kuni 1499.aastani . Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust insenerina, skulptorina, muusikuna ja pidude korraldajana. Sellest ajast on jäänud väga vähe Vinci töid.

1499. aastal lahkus Vinci Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506. aastani.

1506. aastal asus Vinci Milanosse ja seal viibis ta 1516. aastani. 1516. aastal kutsuti Leonardo da Vinci Prantsusmaale, aga sellest ajast pole maale üldse säilinud.

Leonardo da Vinci tööd:

Leonardo da Vinci esimene kuulus töö oli sulejoonistus, mis valmis 5. augustil 1473. aastal. See joonistus näitas da Vinci leidlikku mõtteviisi, sest ta joonistas maastiku, nagu keegi polnud seda varem teinud.

Järgmisena valmis maal „Kristuse ristimine“, kus maalimises oli abiks ka Verocchio. Leonardo maalis esiplaanil oleva ingli ja maastiku, teise ingli maalis Verocchio. Nendest kahest inglist ongi näha erinevust kahe kunstniku maalimise vahel.

1483. aastal telliti da Vincilt maal „Madonna grotis“, mis on praegu Pariisis Louvre’i muuseumis. See teos on väga romantilise ja salapärase meeleoluga.

„Püha õhtusöömaaeg“ on üks kuulsamaid Leonardo da Vinci teoseid ja see valmis 1496. aastast 1497. aastani. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud ja selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus.

1503. andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzio Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Da Vinci valis teemaks Anghiari lahingu. See töö jäi aga lõpetamata, sest kunstnik jättis selle vahepeal pooleli.

Leonardo da Vinci kaks kõige kuulsamat tööd on „Mona Lisa“ ja „Madonna Püha Annaga“.

„Mona Lisa“:

„Mona Lisa“ on Leonardo da Vinci kõige kuulsam maal.  Naine on kujutatud väga ilusa maastiku foonil. Mona Lisa’l on võluv naeratus ja see teeb kogu maali salapäraseks. Selle maaliga rajas da Vinci uue suuna portreemaalis- ta pani pearõhu sisemise mina esiletoomisele.

Mona Lisa modelliks on aegade jooksul pakutud viit naist, kuid kõige tõenäolisem neist on Firenze aadliku Giocondo naine. Sellepärast kutsutakse maali osades riikides ka „Giocondaks“.

Tänapäeval on „Mona Lisa“ varjul kuulikindla klaasi taga ja seda jälgivad valvurid ning  nähtamatud kiired.

„Mona Lisa“ on muutunud kõigi aegade kuulsaimaks portreeks ja seda tulevad inimesed kogu maailmast Louvre’i vaatama.

 

Kasutatud kirjandus

http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/leonardo.htm

http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/mona_lisa_sandra.htm

http://www.abm-enterprises.net/artgall2/leonardodavinci.jpg

http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/vinci/joconde/joconde.jpg