17. sajandi kunst Euroopas

	Itaalia ja teised katolikumaad	Prantsusmaa	Holland ja Põhja-Euroopa
Ühiskond	Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga.	Absolutistlik maa, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud. Kunsti tellisid õukondlased.	Kapitalistlik ja protestantlik. Vastuseis katoliiklusele - põletati katoliku kiriku kunsti.
Arhitektuur	Kiriku siseruum moodustas avara saali. Kuppel, läänefassaad kahekorruseline, voluudid. Detailid allutatud tervikule, konstruktiivse ülesandeta. Dünaamiline, rahutu, maaliline üldmulje. Suured ansamblid. Nt. Rooma Peetri kirik ja väljak, Navona väljak, Püha Agnese kirik	Kõrged ja järsud katused. Mansardkorruse kasutuselevõtt. Fassaad kolmekorruseline. Kasutati palju marmorit. Nt. Versailles´ loss, Louvre´i loss	Praktilisus ja mugavus. Lõõridega ahjud. Raekoda – kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.
Skulptuur	Rahutud liikuvad massid. Plastika kujutamine maaliliselt. Võitlus-ja röövimisstseenid. Nt. Taaveti figuur, „Püha Teresa ekstaasis“	Dünaamiline dekoratiivsus ja jõulisus ühendatud traagilise emotsionaalsusega. Idealiseerimine, tasakaalukus, sümmeetria. Nt. „Nümfid Apollonit ümmardamas“	Eriti ei viljeletud.
Maalikunst	Naturalistlik ja idealistlik suund. Kujutati igapäeva elu. Heletumedus, mis loob dramaatilisust. Vaataja tunneb ennast maali osana. Nt. Palazzo Farnese laemaalid, „Peetruse ristilöömine“	Inimesi kujutati põlvedeni. Metalsena mõjuv plastilisus, südamlikud, salapärased meeleolud. Maaliti olustikku. Kujutati kõiki inimtüüpe. Portreemaalid ja ideaalmaastikud. Nt. „Sõjakoledused“, „Poeedi inspiratsioon“	Looduslähedus, reaalsus. Olustikumaalid, Portreekunst – rahulolevad, teovõimsad ja energilised kodanikud Natüürmort – jahisaak, lillevaasid, puuviljad, toidud, veinikarikad jne. Maastikumaalid - eriti tähtsad meremaalid. Nt. „Tüdruk pärliga“, „Delfi vaade“, „Lilled“, „Metsavaade“, „Danae“