ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD

 

 

Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese-, tuule,- biomassi-, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis.

 

PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA

Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett.

Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda.

Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning nii kütaks ruumid soojaks. Arvutused näitavad, et lõunasse suunatud akendega maja vajab 15-25% võrra vähem kütust kui samalaadne itta ja läände suunatud akendega maja. Taoline, nn. passiivse päikesekütte kasutamine on kõikjal maailmas järjest rohkem kasutust leidnud.

Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks.

Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast.

 

TUULEENERGIA

Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud.

Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut.

Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Selline salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) või mehaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgemal olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma.

Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut.Need on ühendatud ühtsesse energiavõrku, tootes kokku 1,2% California osariigi elektrienergiast.

Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid.

 

GEOTERMAALENERGIA

Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.

Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates.

Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.

Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.

 

BIOENERGIA

Bioenergiat saab toota biomassist, s. o. orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.

Paljudes arengumaades on puit ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti kasvav rahvastik järjest enam küttepuitu ning metsa üleraie on põhjustanud puidukriisi.

Energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Maailma ühiskonnageograafia

*Eesti Entsüklopeedia