Grunwaldi lahing

Liitlaste jõud oli tugev, ent mitte vähem võimsamad polnud orduvennad. Ordu oli XIV-XV sajandi vahetusel oma võimsuse tipul. Otsustavaks jõukatsumiseks sai Grunwaldi lahing 1410. aastal. Poola rüütleid juhtis Jogaila, leedulasi suurvürst Vytautas. Vytautas valitses Leedus aastani 1430. Ta laiendas Leedu valdusi ida suunas ning sõdis lisaks venelastele ka tatarlaste ja Saksa Orduga. Algul oli edu ordumeeste poolel, ent siis nad murdusid. Orduvendade kaotused olid tohutu suured. Langesid ordu kõrgmeister ja paljud tähtsad orduametnikud. Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Nimelt oli ta värvanud endale rohkesti palgasõdureid, kes kõik nõudsid nüüd teenistuse eest tasu. Seda polnud aga rüütelvendadel kuskilt võtta. Ainukeseks väljapääsuks jäi alamatelt võetavate maksude suurendamine. See samm suurendas pingeid linnade ja vasallidega. Orduriigi sisemised vastuolud süvenesid. Linnad ja vasallid sõlmisid liidu ning alustasid sõda, mis lõppes orduriigile hukatuslikult. 1466. aastal pidi ordu tunnistama juba läänisõltuvusest Poolast.
Kas teadsid, et:

15. juulil 1410. aastal peetud lahingul on mitu nime: Grunwaldi, Grünwaldi, Tannebergi, ˇalgirise. Esimest nimevarianti eelistavad poola, teist saksa ja kolmandat leedu ajaloolased. Tolle aja mõõtmete järgi oli tegemist tõelise hiigellahinguga, millest arvatakse, et võttis osa orduväes 20 000 meest, Leedu-Poola omas 40 000.


Kasutatud materjal:

http://my.tele2.ee/329/looming/poola.html
"Keskaeg"7.klass II osa
"Eneke"