“Jumalaema kirik Pariisis”

Katkendi analüüs

 

Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed.

Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Ta jälgis huviga ümberringi toimuvat…kuni teda märgati. Inimesed olid jahmunud tema välimusest. Quasimodo sai narride kuningaks. Kuna Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud ja ta ei saanud hästi rääkida arvati, et ta sobib ideaalselt Prantsusmaa kuningaks. Quasimodo arreteeriti kahtlusalusena naise ründamises ja sai karistuseks 50 piitsahoopi.

Claude Frollo oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi aidata. Ta võttis Jumalaema kiriku kaitsvate seinte vahele inimesi, kes põgenesid kurja välismaailma eest. Frollo arvas, et Quasimodo peab kirikus olema, sest teda alandati. Samuti arvas ta  Quasimodo ei tohiks kunagi kirikust lahkuda, sest kui ta lahkuks,  ei kaitse teda enam ei jumal ega Frollo. Frollo ei päästnud Quasimodot peksmisest, sest Quasimodo reetis ta. Dom Frollo nuhtles end sest ta oli teinud pattu- ta armastas Esmeraldat.

Imede Õu  oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele.

Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda.  Ta sattus Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. Ta võis poomisest pääseda ainult siis, kui ta abiellub kellegagi Imede Õuest. Tema päästis Esmeralda. Imede õue eestvedaja pani Pierre ja Esmeralda paari.

Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Esmeralda andis Quasimodole vett ja see tähendas Quasimodole väga palju.

Katkendis oli tihedalt läbi põimunud ilus ja kole. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga kole. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav.

 

Esmeralda

Rahvuselt oli ta  mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja ˛ongleerida.

Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke, kelle nimi oli Djali. Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda.