Maidla mõis

 

Maidla küla asub Keila jõe keskjooksul Hõredast alamal. Küla (Mahethae) on esmakordselt mainitud 1241 Taani hindamisraamatus, mõisa (Maidel) - 1452. aastal. See kuulus von Maydellidele. Üldiselt on levinud arvamus, et omanike nimest sai ka mõis endale nime, kuid viimasel ajal pakutakse ka vastupidist varianti - mõisnikud said nime mõisa järgi. Samuti on levimas veel üks huvitav mõte: Maydellid ei olnud mitte sisserännanud valitsejad, vaid kohalikud, st eesti soost ülikud.

Asukoht

Ala pindala: 1010 ha

Ala asukoht: Loodna vald

Ala kirjeldus:

Maidla mõis rajati 17. sajandil. Nime saigi alles siis (omanike järgi), varem oli Käoküla. Mõisapark on hooldatud, kuid mõisa peahoone ise varemetes. Piirkond on rikas muinasmälestiste poolest. Maidla karjäärist leiti 1974. aastal Eesti üks suuremaid hõbeaardeid (müntide järgi 11. sajand). Mõisapargi lõunaservalt on leitud külaase ja põhja pool Kääpa talu karjamaalt 3 kalmet. Külast loodes, Liivi jõe idakaldal on Venemägi – linnamägi II aastatuhande algusest. Sealt edasi Õmma rabas on Lao järv, kuhu rahvasuu järgi läinud inimesed Põhjasõja ajal näljahäda sunnil vabasurma. Mõisapargi ääres on säilinud väike majake, kus 1920. aastail elasid Eduard Viiralti vanemad. Kohalike mäletamist mööda ehitanud kunstnik lähedalasuvasse tuulikusse (nüüdseks hävinud) ateljee. Salutaguselt on pärit ka kirjamees K. Põldmaa (1897-1977).

Kirjeldus

Klassitsistlik vabaplaneeringuline ansambel. Mõisa peahoone on kahekorruseline lameda kelpkatusega liigendatud kivihoone, mis on ehitatud mitmes järgus. Pika ja kitsa hoone otstel on neljakandilised fassaadist veidi eenduvad tornid, millel on kuppelkatused.

Peahoone vanimad osad pärinevad arvatavasti keskajast.

Praegused gabariidid, fassaadi ning kuppelkatustega tornid sai hoone 18. sajandil ümberehitustööde käigus, mis linnust meenutav hoone ehitati arvatavasti ümber barokkstiilis lossiks. Hoone tagakülg oli tollal ühekorruseline. Tagakülg sai praeguse kahekorruselise kuju 19.-20. sajandi ümberehitustööde käigus.

Peahoone ees on avar väljak, mida piiravad põhjast 19. saj. pärinevad kõrvalhooned: ametnike maja, hästi proportsioneeritud teenijatemaja ja sõiduhobuste tall. Veidi kaugemal on historitsistliku puitpitsdekooriga valitsejamaja, kuivati, laudad. Ansambli territooriumil on kaks kõrge paekivimüüriga piiratud rohtaeda. Puud nende vahel jätavad vabaks peamised vaated härrastemajale ja selle taga olevale, kogu ansamblit oluliselt kujundavale paisjärvele.

Säilivus

Peahoone on säilinud peaaegu algkujul väikeste juurde- ja ümberehitustega. Hoone on heas korras ja selles asub lastekodu.

Kõrvalhoonetest on osa säilinud, osa hävinud, osa varemeis või olulisel määral lagunenud.

Ehituskäik
Varaseimad teated 1452. aastast, siis kuulus see von Maydellidele. Maidla peahoone ehitasid 18. saj II poolel von Fersenid. Nende ajal valmis kelpkatusega 2-korruseline kivist peahoone. Lõpliku kuju sai mõis aga 19. saj I veerandil von Maydellide ajal, kes omandasid mõisa taas 1800. aastal. Pärast ümberehitust sai härrastemaja esifassaad klassitsistliku ilme: kolmnurkfrontoon, portikus-rõdu peasissekäigu ees, lai kivibarjääriga pandus (kaldtee). Järvepoolsele fassaadile jäeti varasem ilme. Maydellidest tuleneb ka kohanimi Maidla. Mõis on kuulunud veel taanlasest kolonel Borgelinile ja Eesti välisministrile Karl Selterile.

Peahoone esikülge flankeerivad tornid (sama Kiltsi mõisas), arhailised võlvid ja keldrite kitsad väljapoole laienevad aknaavad viitavad keskajale (14.-16. saj.), mil hoone kujutas endast kindlustatud mõisahoonet e. väikelinnust. Sellest ajast pärineb vasakpoolse torni paksude seintega keldriruum, mis täitis tollal kindlustorni ülesandeid, ning hulk muid müüriosi; eriti hoone keldriosas. Tagakülg säilitas kuni 20. saj. alguseni hilisbarokse üldkuju - avar vestibüül, saal jt. Ainulaadsed esindusruumid on 1. korrusel. Arvatavasti 20. saj. algusest pärinevas sisekujunduses domineerivad neorenessanslikud puidust kassettlaed, tiibuksed, seinakapid. Analoogset tisleritööd võib leida veel Juurus, Atlas ja mujal lähikonnas.

Lastekodust
Pärast sõja lõppu anti Maidla valdused üle ENSV Ametiühingute Nõukogu abimajandile. Valitsuse otsusega aastast 1946 hakati Maidlasse rajama lastekodu. Ehitusmaterjali vähesuse ja töö halva organiseerimise tõttu venis ettevalmistav aeg 1950. aasta sügiseni, enne kui kolm aastat ametiühingute kesknõukogu abimajandina kasutusel olnud ruumid vastavalt ümber kohandati.
1950. aasta keskel sai direktoriks Albert Melk. Esimesed kaks last jõudsid Maidlasse 16. oktoobril, 17. oktoobril lisandus 38 last, 18. oktoobrist avati algkool. Uue, mõisas alustava asutuse nimeks sai Juuru-Maidla lastekodu-algkool, 1952. aastal lastekodu, 1952-1966 oli direktor Valter Puidak. Tema ajal pandi majja keskküte, valmis nelja korteriga elamu. Hiljem on lastekodu juhtinud Lemmi Rohtla, Minna Puidak, Aino Mölder, Helgi Rennit, Paul Raadik. Praegu on direktor Valve Viljak.
Maja oli algselt mõeldud sajale eelkooliealisele lapsele. Kooliikka jõudnud lapsed suunati edasi teistesse lastekodudesse. Suured muudatused Eesti lastekodude elus ja ka Maidlas, olid aastatel 1988-1989. Lapsi suunati elama peredesse, otsiti tugi- ja hooldusperesid. Mis kõige tähtsam - lapsed jäid paigale ja said kooliteed alustada Juuru Keskkoolis.

Tänaseks on lastekodu nimekirjas olnud ligi 1400 last. Momendil on Maidlas nelikümmend last, neist kolmkümmend kaheksa on koolilapsed. Koolitarkust omandatakse nii E. Vilde nimelises Juuru Gümnaasiumis, Raikküla koolis, Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Taebla Kutsekoolis, Tallinna Mehaanikakoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses ja Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis.

Kasutatud kirjandus:

"Eesti arhitektuur: Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa,  Ida-Virumaa"

http://www.mois.ee/pic_harju/maidla_j.gif
http://www.juuru.edu.ee/kihel/maidla.htm
http://www.maidlalastekodu.ee/?id=25&keel=ee