Pirita klooster

 

Pirita klooster asutati Tallinna kodanike algatusel 1400.a. Kloostri põhikiri oli koostatud Rootsis Vadstena emakloostris Püha Birgitta (1303-73a. ; tema nimest tulenevad nunnaordu ja Pirita nimi) juhatusel ja paavsti kinnituse saanud 1378. a.  Põhikirja järgi elas kloostris peale 60 nunna kuni 26 msg. astmes preestrit, kes korraldasid igapäevaseid usutalitusi ja kirikupühade protsessioone. Kivihooneid hakati ehitama 1407.a. , korrapärast kloostrihoonestust 1417.a. asutajaliikme H. Swalbergi juhtimisel. 1436.a.  valmis kolmelööviline kooriruumita, idaküljel paikneva käärkambriga, tüüpiliste Tallinna hilisgootika ehitusvormidega kirik (idapoolmik kloostrielanike jaoks, osa läänepoolmikku ilmalikele). See oli Eesti paeala suurim kultushoone (56*24 m). Kiriku põhiküljel asetses kinnise siseõue ümber nelja ristikäiguga nunnade klausuur, lõunaküljel kahetiivaline preestrite klausuur. Kloostri ees kalmistul oli kuusnurkne kabel, eraldi seisis kivi- ja puithooneid ka mujal piirdemüüri sise- ja välisküljel. Kirik purustati lõplikult 1577. Terveks jäänud hooneis elati 18. saj. lõpuni. Säilinud on kiriku 35 m kõrgune lääneviil ja külgseinad ning klausuuride alusmüürid ( enamik välja kaevatud ja konserveeritud). Kiriku varemete ette tekkis 17. saj. paekivist hauatähistega talupojakalmistu. 1848. a. piirati see müüriga, mille juurde kuulub kellatorn. Pirita klooster oli Vana-Liivimaa suurim klooster. Tallinna kaupmeeste asutatud pühale poolel ja see langes tuleroaks 16. sajandi lõpul. Tallinna kuulsaima varemeis hoone - Pirita kloostri - kõrvale kerkis 2001. aastal uus kloostrihoone.Birgittale pühendatud nunnaklooster ehitati 15. sajandi esimesel poolel ja see langes tuleroaks 16. sajandi lõpul.

 

 

Kasutatud kirjandus:

1.      Eneke lk 330

2.      Internet

3.      Enda teadmised