Sissejuhatus

Käesolev referaat käsitleb ühte põhjapoolsemat riiki maailmas – Soomet. Soomet kutsutakse tuhandete järvede ja saarte maaks, riigis on kokku 187 888 järve ning 179 584 saart. Soome rannajoon on väga liigendatud ning maa edelaosas laiub ulatuslikult tihe saarestik.

Soome paikneb Põhja – Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Ligi neljandik Soomest jääb põhjapolaarjoonest põhja poole. Seepärast loetakse Soomet Islandi järel teiseks maailma põhjapoolseimaks maaks.

Soome koosneb kuuest läänist:

Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni)
Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni)
Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni)
Oulu lään (Oulun lääni)
Lapimaa lään (Lapin lääni)
Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta)

Soome geograafiline asend

Soome on riik, mis asub Põhja – Euroopas, Euraasia mandril. Soome geograafilised koordinaadid 64 00 N, 26 00 E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres, selle annekteeris Nõukogude Liit. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337030 km² ,sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt. Soome kõige põhjapoolsemas tipus päike ei tõuse 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti on ka Soomes palju saari. Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri.

Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 m. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas.

Teatud osa Soomst on isegi paljas kalju. Moreen katab aluspinda pea kõikjal ühtlase kihina, mille peal on mitmeid mullaliike. Moreen katab aluspinda pea kõikjal ühtlase kihina.

Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist.

Kolmandik Soome territooriumist on aga kaetud soodega. Soid leidub enam Pohjois – Pohjanmaal, kus madal maastik ja pinnase koostis soodustavad soostumist.

Kliima

Soome asub valdavalt parasvöötmes, kuid osa kuulub ka lähispolaarse kliimavöötme alla. Golfi hoovus mängib suurt rolli Soome kliimas. Golfi hoovus seletab ka seda fakti, miks Soome kliima on tema asendit arvesse võttes suhteliselt soe. Soome kliimas saab selgelt vahet teha neljal aastaajal : talvel, kevadel, suvel ning sügisel. Talved on külmad, temperatuur langeb tihti alla – 20 kraadi Celsiuse järgi. Suved võivad olla aga suhteliselt palavad, temperatuur võib ulatuda kuni pluss 30 kraadini Celsiuse järgi. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Aasta keskmine temperatuur Helsingis on +5 kraadi Celsiuse järgi.

Rahvuslik sümboolika

Soome hümn.

Soome hümni „Maamme” sõnade autor on Johan Ludvig Runeberg ning muusika autor on Fredrik Pacius. Algne tekst oli kirjutatud rootsi keeles. See esmailmus 1846. aastal luuletusena. Esimest korda esitati seda lauluna 1848. aastal õpilaste poolt, kes tähistasid 1. maid.

Soome vapp

See kujutab punasel põhjal lebaval mõõgal sammuvat krooniga kuldset Folkuni lõvi. Jalge all on tal saabel. Lõvi vibutab teist mõõka ja teda ümbritseb 11 kuldset roosi.

Rahvuskivi

Puhas kivi, graniit.

Enamus graniidist tekkis 1, 800 kuni 2, 800 miljonit aastat tagasi. Graniit on mitmekülgne ning vastupidav ehitusmaterjal ja seda saab kaevandada mitmetest kohtadest. Soomes kasutatakse graniiti tihti ehitistel, kuid ka skulptuuride valmistamisel.

Rahvuskala

Küürselgne ahven on Soome kõige levinum kala. Levinud nii väikestes tiikides, jõgedes ning Läänemeres. Iga aasta püütakse seda kala ligikaudu kümme miljonit kilo. Küürselgse ahvena liha on valge ning maitsev, ainsateks miinusteks on suhteliselt väike suurus ning vähene kasvu määr. Suurim ahven, mis Soome vetest püütud on, kaalus 3, 6 kilo, kuigi isegi üle kahe kilosed ahvenad on haruldased.

Rahvuslill

Lumikelluke. Seda tuntakse kui ravimit, kuid samas ka kui mürki. See on siiski Soome kõige mürgisem taim. Lumikelluke on Soomes väga levinud, kuid on siiski Lapimaal väga haruldaseks muutunud. Lumikelluke õitseb juunis. Tema õitel on tundlik, peadpööritav lõhn, mida kasutatakse vahest ka lõhnaõlitööstustes.

Arukask – kasutatakse saunavihtades ja paberivalmistamisel.

Kask on männi ja kuuse kõrval Soome metsades kõige levinum puu. Kevadeti saab kasest puurida kasemahla, kasest saab valmistada ka korve, vibusid, kingi, mööblit, tööriistu jpm. Kask on ka väga oluline küttepuu. Kase suhkrut kasutatakse tihti kommide, nätsude jms. valmistamisel tavalise suhkru asemel, kuna see on hammastele kasulikum. Soomes kasvab kahte liiki kaskesi : Betula verrucosa ning Betula pubescens. Kase vanus võib ulatuda 300 aastani.

Karu – metsakuningas. Kuigi karusid austatakse, tegeldakse siiski ka nende jahtimisega. Alustati puust odadega, kuid nüüdseks on relvad arenenud piisavalt, et karu jahtimine oleks ohutum, kuid siiski mitte ohutu. Jahtimine põhjustas karude haruldaseks jäämise Soomes. Nüüdseks on karude jahtimine piiratud. Hetkel on terves Soomes kokku umbes 1000 pruunkaru.

Rahvuslind

Laululuik.

1950ndatel aastatel, mil tulirelvad said väga levinuks, muutusid ka luiged aina haruldasemaks. Liigi säilimise eest Soomes saab tänada ühte meest - Yrjö Kokkot. Ta hakkas päästma viimaseid säilinuid isendeid ning kirjutas sellest ka raamatu, mis muutis Soome inimesed selle linnu kohta teadlikumaks.

Kultuur

Soome kultuur on väga maalähedane, sest urbaniseerumine on alles hiljutine nähtus. Kultuuri erinevused on ka riigisiseselt, olenevalt piirkonnast. Samuti võib esineda väiksemaid keelelisi erinevusi nt. saamid, laplased. Soome kultuur on saanud sügavaid mõjutusi Ida – Euroopast ( Venemaa, Balti riigid ), Lääne – Euroopast ( Rootsi, Saksamaa ) ning Ameerikast. Soome kultuuri nö. „õitseaeg” algas 19-ndal sajandil ning vältas kuni 20nda sajandini välja.

Väga oluline osa kultuurist on laulmine. Igas koolis suudetakse anda väga hea haridus laulmise kohapealt ning seega pakub see ka paljudele inimestele suurt huvi muusika tegemise ning selle kuulamise vastu. Soome muusika on saavutanud ka viimase sajandi jooksul kogu maailmas suurt tunnustust. Tänapäeval on Soomes märkimisväärselt suur arv heliloojaid. Maailmakuulsad on ka Soome disain ning arhitektuur. Üheks Soome nö. „tuntud kaubamärgiks” on kindlasti kuulus Soome saun.

Soome rahvuspühad saab jagada kaheks : kristlikud ja ilmalikud. Kristlikud pühad on näiteks : jõulud, lihavõttepühad, kolmekuningapäev jpt. Ilmalikud pühad on nt. uus aasta, iseseisvuspäev jpt. Kõik ametlikud pühad on paika pandud parlamendi poolt.

Soomes on ka väga head eelised kirjandusearenguks, kuna võimalik on saada erinevaid kirjandusega seotud abirahasid. Soome haridusministeerium toetab väga lugemisraskustega ( vanurid, puudega inimesed jne. ) inimestele mõeldud raamatute ilmumist. Iga aastaselt läheb Soome riigi eelarvest 5, 4 milj. eurot kirjanduse toetamiseks ( va. raamatukogude toetused ).

Rahvastik

Soome rahvastikust kõnelevad soome keelt 92 % inimestest ning rootsi keelt 5.5 % inimestest. Need kaks keelt on ka Soome riigi keeled. Vähemlevinuteks keelteks on veel nt. vene ning eesti keel. 83.1 % rahvastikust on luteri usku, ateiste on 15 %. Peale 1939. aasta Talvesõda emigreerus 12% riigi kodanikest. Peamiselt emigreeruti Rootsi, kuid aja möödudes, pöördusid enamused oma kodumaale tagasi. Hilistel 90-ndatel on Soomesse saabunud suur arv immigrante teistest vanadest Nõukogude Venemaa võimu all olnud riikidest. Kuid siiski on Soomes jäänud immigrantide arv märkimisväärselt väikseks. 2004nda aasta seisuga on Soomes 5,214,512 elanikku. Nende asustus jaguneb riigi territooriumil küllaltki ebaühtlaselt. Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. Peamised Soome tulnud immigrandid ongi pärit naaberriikidest – Rootsist, Venemaalt ning Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured.

Soomes, nagu paljudes teistes arenenud riikides, on naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi. Kuid naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 – 50 aastaseid inimesi. Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel.

Soome majandus

Põllumajandus, kalastus ja metsandus olid Soome majanduse nurgakivid eelmise sajandi keskpaigani, sealt edasi algas industrialiseerimine, mis sai täiskäigu iseseisvuse ajal. 1930ndatel oli Soome juba üks juhtivaid puidutöötlejaid. Teise maailmasõja ajal kaotas Soome ligi 10 % oma tootmisvõimest.

Soome on olnud Euroopa Liidu liige kaheksa aastat ning majandus- ja rahaliidu liige selle asutamisest alates.

Vaatamata sellele on Soome kaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega olnud väga heal järjel juba enne EL-iga ühinemist.

1992. aastal Euroopa Liidu kandidaatriigiks saades valitses Soomes selline majanduskriis, mida tervel 20. sajandil - sõjaajad välja arvatud - varem ei olnud nähtud. Riigivõlg ja tööpuudus kasvasid kiires tempos ning Soome mark oli suures devalvatsiooniohus.

Ühinenud Euroopa Liiduga, hakkas Soome majandus järk-järgult oma sügavast majanduskriisist välja tulema - suuresti just tänu oma ekspordile ja elektroonikatööstusele. Soome, tänu oma geograafilisele asendile, jääb kõrvale suurest Euroopa turust ning seetõttu andis liitumine EL-ga liikmesmaadele teada Soome majandusest. Selles suhtes on ka suur edu teatud sektorites ja eriti just elektroonikatööstuses, aidanud positiivses mõttes kaasa maa tuntusele Euroopas.

Peale liitumist Euroopa Liiduga langesid alguses eelkõige toiduainete hinnad, mis omakorda parandas tarbijate ostujõudu. Sellele lisaks on paljudele jaekaubanduse aladele tulnud välismaised ketid, alguses just riiete jaemüügi alale ja pangandusse, aga seejärel ka esmatarbekaupade sektorisse, mis on tunduvalt lisanud konkurentsi nendel aladel. Selle tulemusel on paranenud kaupade valik, hindade tõus on aeglustunud ja kohati on hinnad isegi langenud.

Import

Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist.

Eksport

Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg. Selle riigi võtmeks majandussektoris on kergetööstus - puutöötlus, metallitöötlus, kommunikatsioon ja nagu juba enne mainitud - elektroonika, toetudes ka suures osas kõrgtehnoloogiliste vahendite eksportimisele, nagu näiteks mobiiltelefonid.

Keskkonnaprobleemid

Soome juhib maailma keskkonna jätkusuutlikkuse edetabelit. Soome peamiseks keskkonnaprobleemiks on happeline kaevanduste kuivendamine, mis mõjub halvalt põhjaveele ning hävitab maapinna kvaliteeti.

Üheks Soome peamiseks mureks on ka Soome lahe liikide säilitamine ning veepuhtuse hoidmine. Soome lahes on kõrge eutrofeerumise tase ning pidev tankerite liiklus, mis kujutab endast ohtu reostuse näol. Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid. Soomes on linnades liialt suur lärm ( keskmiselt 63 dB ). Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV – kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV – kiirguse tase on oluliselt ohtlikum. Soome aluskivimite iseloomu poolest on tugevaks probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt.

Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma. Kasvuhooneefekti tekitavate gaaside teke Soomes on minimaalne.

Huvitavaid fakte

Soomes kasvab ning süüakse üle 40 liigi seeni, kasvab seal aga üle 5200 liigi seeni.

Soomes on mobiiltelefone rohkem kui lauatelefone.

Soome on Euroopas suuruselt seitsmes riik.

Soomes ilmub ligi 200 ajalehte.

Soomes ilmuvate ajakirjade arv ulatub 3500ni.

Soomes on 20 ülikooli.

Soome riigikeelteks on soome ning rootsi keel.

1923. aastast on Soomes täielik usuvabadus.

Soome pealinnas Helsingis elab 560 000 inimest.

Soome rahvastikutihedus on 17 in/km2 kohta.

Soome keel kuulub samasse keelerühma eesti ning ungari keelega.

Soome maakasutus jaguneb : põllumaa ( 8 % ), metsad ( 76 % ), midagi muud ( 16 % ).

Soome RTK ühe elaniku kohta on 18 850 $.

Inflatsioon on 0, 4 % aastas.

Soome lipp kuulutati riigilipuks 1863. aastal.

Soome eepos on „Kalevala”.

Soome rahvaarv on 5 190 785 ( 2003. aasta seisuga ).

Soome ajavööndiks on Ida – Euroopa aeg.

Soome maakoodiks on 358 ning üladomeeniks „.fi”.

Soome ametlik soome keelne nimi on Suomen Tasavalta.

Ülemaailmse PISA testi tulemuste alusel on Soome õpilased parimad õppijad.

Soome oli esimene riik Euroopas, mis andis naistele valimisõiguse.

Soome rahvastiku vananemine on Euroopa riikides kõrgeim.

Igal aastal peetakse Soomes naisekandmisvõistlust.

Jõuluvana elab Soomes, täpsemalt Lapimaal.

Soomes on ligikaudu 1.7 miljonit sauna, samas kui autode arv on ligikaudu 2 miljonit.

Soome majandus on võrreldes teiste riikidega kõige edukam.

Soome rahvuslikus koosseisus on teistest Euroopa riikidest kõige vähem teisi rahvusi.

83.1 % soomlastest on luteri usku.

Soomes on praegu 455 valda.

Soome on kaks riigikirikut – nii Evangeelne Luteri Kirik kui ka Ortodoksi Kirik. Need saavad riiklikku toetust, riik osaleb pastorite koolitamises ja kirikute keskhalduses.

Vaatamisväärsused riigis

Ateneum

Ateneumi kunstimuuseum, mis sisaldab suurimat kunstikogu Soomes. Seal leidub Soome kunsti aastatest 1750 kuni 1960. Seal on just keskendutud Soome kunstile. Seal on eraldi ruumid gravüüridele ning joonistele. Seal saab osa võtta ka laulu-, tantsu-, töötubadest jpm. üritustest. Külastada saab ka kohvikut Atenium ning raamatupoodi Taide.

Serena veepark

Serena veepark on aasta läbi avatud suur troopiline veepark. Talviti saab külastada aasta läbi avatud 2000m2 siseveeparki, suvel on aga avatud lisaks 1000m2 suurune väliveepark. Seal saab külastada suures valikus erinevaid saunu, hiigelsuuri veeliumägesid, erinevaid mullivanne, kohvikuid jpm. Serena veepargi juures on avatud ka Serena villad, ööbimiseks ning pikemateks seal viibimisteks.

Tampere mineraalide muuseum

Tampere mineraalide muuseumis on huvitavad väljapanekud erinevatest kivimitest ning mineraalidest. Muuseumi 5000 objekti on kogutud 70 erinevast riigist.

Hvitträsk

Hvitträsk on suur mõis, mis ehitati ajavahemikus 1902 – 1903. Mõis on ehitatud romaani stiilis. Ehitise valmistamisel kasutati looduslikke kivimeid ning palke. Selles majas on arhitektid teinud plaanid selliste ehitiste rajamiseks nagu nt. Helsingi rongijaam, Soome rahvamuuseum jpt. Praegu on Hvitträsk muuseum, kus on ka restoran ja kohvik. Seda ümbritseb ilus inglise aed. Hvitträsk paikneb järve Vitträsk kaldal.

Porvoo nukkude ja mänguasjade muuseum

Porvoo nukkude ja mänguasjade muuseum on eramuuseum, mis paikneb 50 kilomeetri kaugusel Helsingist. 1974. aastal pani Evi Söderlund alguse muuseumi rajamisele. Muuseumis on ligi 1000 nukku ning sadade viisi mänguasju, mis pärinevad aastatest 1800 – 1970. E. Söderlund kulutas 35 aastat, et koguda nukke muuseumi jaoks.

koguda nukke muusemi jaoks.

Kokkuvõte

Soome Vabariik on riik Põhja – Euroopas, Läänemere ääres. Ajalooliste andmete järgi arvatakse, et Soome esmaasustati 8500 aastat e.Kr, peale viimase jääaja jääkatte sulamist. Soome on Euroopas suuruselt kuues riik, kuid rahvaarvult jäädakse tagantpoolt 11. kohale. Soome iseseisvus 6. detsembril 1917. aastal. Soome pealinn on Helsingi ( Helsinki ), mis paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome kuulub 1995ndast aastast Euroopa Liitu ning seal kehtivaks rahaühikuks on euro. Golfi hoovuse ning madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme.

Kasutatud kirjandus

1. (Homepage) http://www.finland.ee/et/ ( 01.05.2006 )

2.(Homepage) http://virtual.finland.fi/netcomm/news/showarticle.asp?intNWSAID=27443#geo

( 03.05.2006)

3. (Homepage) http://www.oja-services.nl/iea-pvps/ar01/fin.htm ( 01.05.2006 )

4. (Homepage) http://www.massgeneral.org/interpreters/b_fin.asp#facts ( 04.05.2006 )

5. (Homepage) http://www.massgeneral.org/interpreters/b_fin.asp ( 01.05.2006 )

6. (Homepage) http://virtual.finland.fi/netcomm/news/showarticle.asp?intNWSAID=27079 ( 03.05.2006)

7. (Homepage) http://www.minedu.fi/minedu/culture/index.html ( 01.05.2006 )

8. (Homepage) http://www.euro.who.int/eehc/implementation/20050622_4 ( 01.05.2006 )

9. (Homepage) http://www.euro.who.int/eehc/implementation/20051205_1 ( 03.05.2006)

10. (Homepage) http://www.facts-about.org.uk/places-geography-finland.htm