Piim ja
piimatooted
Koostajad: Greete
Rosenberg, Katre Kikkas, Getter
Faster, Liis Arbeiter
SISSEJUHATUS
Sellesse õpimappi on koondatud huvitavat ja vajalikku
infot piimast ja piimatoodetest. Sellest, mida need sisaldavad, miks me neist saadavaid aineid vajame jms.
Samuti on kirjas ka miks on piim kasulik.
Lisana on juures näited erinevatest piimatoodete pakenditest.
Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai
ja nende
kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik
valida nende seast endale meelepäraseim.
Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja
seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest
saadav energia aga noorele kasvavale
organismile.
NATUKE KOOSTISEST
Piimast saadavate
piimatoodete populaarsust
on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud
nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja
vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust
kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati
soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt.
Meeles tuleb pidada aga seda,
et nn “elava mikroflooraga” piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega..
PIIMA
TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID
Valgud
Lehmapiim sisaldab palju valku, mille koostisse kuulub kuni üheksateist aminohapet. Piimas on kõige rohkem
kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid.
Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada.
Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5
l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda
metioniinist ja
tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu
või kohupiima.
Piim sobib hästi taimse toidu
juurde (leib, sai, oad, kruubid,
mais, riis,
kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala
ja mõõdukalt
liha. Hästi sobib ka juust ja muna.
Valgurikas on hapukoorega kartulisalat, kuhu lisatud muna ja juustu.
Piim ja
piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao-
ja maksahaigetele. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu allikaks.
Mineraalained
Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi.
Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile, südamele ja
üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa
kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib
kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv
võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane
pulss, hambakaaries.
Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit
ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi.
Magneesium on südamele ja veresoontele
sama vajalik kui kaltsium. Piim
ja piimatooted
aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust.
Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm.
Mikroelementidest on piimas
vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja
räni, vähemal määral seleeni.
Vitamiinid
Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning
vesilahustuvaid vitamiine
B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt
aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks
PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus
see-eest kuni 96%.
Piim ja
piimatooted peaksid olema meie toidulaual
iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse
Tervishoiuorganisatsiooni andmetel
on maailmas praegu tõsiseks probleemiks luuhõrenemine.
PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS
Kõik teavad, et piima teeb
terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes
veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale.
Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge
veesisaldus ei ole piima puudus, vaid
on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas
olev vesi sobiva kiirusega verre.
Ülimalt tähtis
iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal.
Kaltsium on inimese luude ja
hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside
saatmisel ajju ja sealt tagasi
ning lihastegevuses ja vere hüübimises.
Pikaajaline kaltsiumivaegus võib
tekitada hilisemas elueas luude vaevusi.
Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab
hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest.
Otsekohe vähendavad need ka
kõhukinnisust, mis enamikel juhtudel liigese haigustel süveneb. Öeldakse, et surm on peidus
jämesooles ja luudes peitub elujõud.
Halvasti töötava jämesoole tõttu võib hävida
luudes peituv elujõud, sest sooltest
kaltsiumi mitteimendumise tõttu muutuvad luud nõrgaks.
Tänapäeval on müügil elusbakteritega rikastatud
hapupiimatooted. Nende bakterite abiga luuaksegi soolestikus terve keskkond,
mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist
ning tugevdab paikset immuunsust. Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on
kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust,
pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-rõhku, parandavad ainevahetust,
hoiavad ära vähi tekke.
Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi-
ja galaktoosijäägist.
Laktoos on
nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja
ülivajalik galaktoosiallikas.
Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas
happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi
omastamisele. Mõnedel inimestel
on laktoosi seedumine teatud määral häiritud.
Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu,
on laktoosivabad eritoidud.
Millist piima eelistada? Võib juua toorpiima,
valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud
piim. Toorpiima eelis on piima
biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul. See tagab piima kõrge
bioväärtuse. Toorpiima riskifaktoriks võib
osutuda tõvestavate mikroobide esinemine, mis väärate säilitustingimuste
korral võivad intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim
pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem.
Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab
toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi-
ja rasvlahustuvate
vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine
osaliselt piimarasvade rääsumist.
Pastöriseeritud piim
pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse
mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel
temperatuuril. Nii hävib
kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus — nii bakterid
kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab
ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude struktuurimuutused, vitamiinisisalduse
vähenemine. Kõrgpastöriseeritud piima plussiks võib lugeda toote
pikka säilivusaega.
KASUTATUD ALLIKAD
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=9691066&categoryID=150058&ndate=1107493260
http://www.farmi.ee/aboutmilk/?milkID=128
http://www.hot.ee/beebitoidud/piimast.htm
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,13,33