2. teema: PEREKOND JA KODU.

Tsükli eesmärgid: Teemaring tutvustab lastele nii omaseid, kodu ja pere probleeme. Järkjärgult liiguvad lapsed endale tuttavast keskkonnast, kodust, väljapoole kuni kodumaa, emakeele ja rahva mõisteni.
Lisaks tutvutakse kalendri, aastaaegade ja kellaga.

Emakeele alal õpitakse moodustama, lugema ja kirjutama sõnu ning sõnaühendeid.
Tutvutakse häälikute järjekorra ja pikkusega sõnas ning täis- ja kaashäälikutega.

Töölehtede tekstid ei ole õppekava kohaselt lugemiseks jõukohased kõikidele õpilastele. Õpetaja loeb need lastele ette või laseb seda teha paremini lugevatel lastel. Lugeda vähem oskavatele lastele leiab õpetaja neile töölehtedelt jõukohaseid lõike või lauseid. Teatavasti on 7-aastased lapsed funktsionaalselt lühinägelikud ja seetõttu vajavad nad võimalusi lugemiseks ka kaugelt (tahvlilt, ekraanilt, plakattekstilt jms.).

Teema käsitlemisel jõuavad lapsed häälikute korrastamiseni:
täis- ja kaashäälikud,
kaashäälikud kui suluta kaashäälikud ja sulghäälikud;
häälikud kui lihthäälikud ja häälikuühenditesse kuuluvad häälikud (ühendihäälikud);
lühikesed ja nendest pikemad häälikud; (*IE)
pikemad häälikud kui pikad ja ülipikad häälikud. (**)

MÄRKUS.
Määratlus “pikemad häälikud” on kasutusel komplekti “Ilus emakeel” puhul märgiga (*IE).
Senistes komplektides, kus esineb määratlus: “pikad ja ülipikad häälikud” märgiga (**).
Vaata täpsemalt I kl 1. teema EDASI TÄHTEDE JÄRELE sissejuhatuses

Muinasjutt, mida saab soovi korral järjejutuna kasutada.

Häälikute pere.

Ka häälikutel on oma pere. Selles peres elab kahte sorti häälikuid: punaste kleitide ja pükstega on täishäälikud ning siniste kleitide ja pükstega on kaashäälikud. Täishäälikud on väga elavad. Nad ei püsi sugugi paigal - neid tuleb kohale hüüda täie häälega. Ka nende eneste hääled on kõlavad ja kostavad kaugele.
Hääliku-ema tegi nende kohta sellise salmi:
a astub,
e istub,
i, o, u ootavad,
õ, ä, ö, ü üksi
tõstavad mütsi.
(Millised täishäälikud tahaksid joonistada pükstega, milliseid kleitidega? Tee seda!)
Ülejäänud häälikud on kaashäälikud: nad tulevad täishäälikutega kaasa, on nende sõbrad. Nende hääl üksi ei kosta nii kaugele kui täishäälikutel.
a-ga tulevad kõige sagedamini kaasa k, h.
e-ga püüavad kaasa tulla l, m, n, r, s, b, p, d, t, g ja v.
Lisaks veel j. Temal pole üksinda üldse häält ja seepärast kipub ta kõikide täishäälikute, aga eriti o seltsi.
Kaashäälikud jagunevad veel kahesugusteks. Osa neist on sulghäälikud - nendel pole samuti õiget häält ja seegi sosina moodi hääl jääks nagu kuhugi kinni (sulgu). Ka nemad oleksid väga vallatud, aga sulg aitab neid kinni hoida. Sellepärast ei saa nende häält ka venitada.
Nendest tegi hääliku-ema sellise salmi:
k, p, t - jooksen üle tee,
g, b, d - ära seda tee.
Nende sinistele kleitidele ja pükstele paistis päike oma kollaste kiirtega nii tugevasti peale, et kaashäälikute tegelikult sinised riided muutusid selle mõjul roheliseks. (Seda saab joonistades proovida.)
Ülejäänud kaashäälikute ütlemisel sulgu ei ole ja neid nimetatakse suluta kaashäälikuteks. Need on: l, m, n, r, s, v, h, j. Neid saab venitada nagu täishäälikuidki.
Sellepärast lapsed koolis teevad ka häälikupere laste nimekaarte - tähti või tõmbavad tähtedele jooni alla mõnikord sama värviga, kui on nende häälikulaste riided selles muinasjutus.

*Häälikute pikkus.

Selle teema raames peaks toimuma suuline ettevalmistus arusaamise kujunemiseks häälikute esinemisest sõnades erinevas pikkuses ja selle seosest sõnade tähendusega.
Näiteks umbes nii.
Nii nagu su ema ja isa on (arvatavasti) erineva pikkusega, on ka häälikud erineva pikkusega.
Ühed neist on lühikesed, teised pikemad. Pikemad võivad olla kas natuke pikemad või palju pikemad (*IE), pikad või ülipikad (**).

Kui klass on üldiselt ühtlane, tugev ja kiire ning huvilise reaktsiooniga , siis võib juba selle teema käigus alustada tutvumist häälikute kõlamisega sõnades mitmes pikkuses. Vastasel juhul pole seda osa veel mõtet järjepideva vaatluse alla võtta, sest terve järgmine teema tegeleb selle probleemiga.

- Otsi üles sõnadest kaashäälikud ja võrdle nende pikkust: male – Malle
                                                                                                     lina – linna
(*IE) Muuda lühike täishäälik pikemaks: kuri  -  …………, rivi - ……….
(*IE ) Muuda pikem täishäälik lühikeseks: seeni  -  …………, maale - ……….
(**) Muuda lühike täishäälik ülipikaks: kuri  -  …………, rivi - ……….
(**) Muuda ülipikk täishäälik lühikeseks: seeni  -  …………, maale - ……….

**    Mitme tähega kirjutatakse lühikesed häälikud? (ühe tähega)         Mitme tähega kirjutatakse pikad häälikud? (kahe ühesuguse tähega)         Mitme tähega kirjutatakse ülipikad häälikud? (kahe ühesuguse tähega)

*IE Mitme tähega kirjutatakse lühikesed häälikud? (ühe tähega) Mitme tähega kirjutatakse     pikad  häälikud?  (kahe ühesuguse tähega)