Maa maailmaruumis
Kunagi arvati, et kõik universumi taevakehad tiirlevad ümber Maa. Tegelikult on Maa üsna tähtsusetu. Ta liigub ümber Päikese koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega.
Päikese ümber tiirleb 9 planeeti. Päikese poolt lugedes on need Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid liiguvad ovaalsetel orbiitidel. Neli sisemist planeeti on suhteliselt väikesed.
Päikesele lähim planeet on Merkuur. Merkuuri pind on väga kuum ja tema pinnal on rohkesti kraatreid. Merkuuril ei ole õhku ega vett. Seal ei ole elu.
Veenus on Päikesesüsteemi teine planeet. Veenust ümbritseb mürgistest gaasidest koosnev paks pilvevaip. Veenuse pinnal leidub orge ja mägesid ning tegutsevaid vulkaane. Elu märke ei ole sealt seni leitud.
Järgmine Päikesesüsteemi planeet on Maa. Siin leidub õhku ja vett. Maa on seni ainus teadaolev planeet meie Päikesesüsteemis, kust on leitud elu.
Marss on neljas planeet Päikesesüsteemis. Marsi pinnal on väga külm, sest ta asub Päikesest liiga kaugel. Marsil leidub vett, kuid see on külmunud. Marsi pooluste kohal asuvad valged jäämütsid. Marsi pinnal asub ka Päikesesüsteemi suurim tegutsev vulkaan.
Päikesesüsteemi järgmised neli planeeti on väga suured ja koosnevad peamiselt gaasist.
Viimane Päikesesüsteemi planeet Pluuto on Maast nii kaugel, et temast teatakse veel väga vähe.
Kuidas uuritakse maailmaruumi
Öise taeva uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid teleskoope. Kosmosest jõuavad Maani mitmesugused energiavood kaugetelt tähtedelt - näiteks valgus ja raadiolained ning kosmiline kiirgus. Neid uurides on kaugete tähtede kohta palju teada saadud .Öist taevast uurivad astronoomid teleskoopidega. Tänapäeval on palju uusi teadmisi maailmaruumist saadud mehitamata kosmoserakettidelt, kes on uurinud meie Päikesesüsteemi planeete. Inimesed on seni jõudnud vaid Kuuni. Ümber Maa tiirleb ka mitmeid kosmoseobservatooriumeid.
Observatooriumi külastus
Eestis on praegu kaks suuremat observatooriumi. Tartu Tähetornis asus kunagi oma aja üks võimsamaid teleskoope. Praegu teostatakse peamisi tähevaatlusi Tõravere observatooriumis.
Reisid maailmaruumis
Mõelda jutuke teemal: Reis tundmatule planeedile.
Kui kaua võtaks aega reis teisele planeedile? Mida peaks kaasa võtma, reisides kaugele tähele?
Elu võimalikkus tundmatutel planeetidel
Päikesesüsteem
Planeedid ja nende kaugus Päikesest.
Planeetide suurus.
Tähtkujud
Kuidas tähtkujud oma nimed said. Muistendid ja legendid.
Oma tähtkuju väljamõtlemine ja joonistamine.
Tähti on näha ainult siis, kui taevas on tume. Joonistada valgele paberilehele rasvakriidiga tähed. Värvida paber vesivärvidega mustjassiniseks. Kas tähti on nüüd paremini näha?
Tähtkujukarbi valmistamine. Võtta kingakarp ja torkida selle kaane sisse augud tähtkujuna. Sissepoole kleepida hõbepaber ja panna põlev taskulamp.
Emakeel
Üleminek normaalteksti (suured ja väikesed trükitähed) lugemisele.
Süstemaatilise sõnavaralise töö sissejuhatamine.
Tutvumine töölehe küsimustele vastamise eakohaste viisidega.
Töölehe tekst võimaldab pärast koolivaheaega jõukohaselt (suhteliselt lühikesed lõigud, laused ja sõnad) kasutada esimesel poolaastal omandatud lugemisoskust.
Hea on alustada ka sõnavaralist tööd, kuna tähtsad sõnad on joonitud. Nendest võiksid olla eelnevalt valmistatud suured sõnakaardid .
Punktid 2, 3 ja 4 ootavad kirjutamist. See on iseseisva tööna lapsele alguses piisavalt keeruline ning sellised harjutused tehakse esimestel kooliaastatel suurelt osalt ühise eeltöö järel.
Et see oskus omandataks õigesti, on vaja alustada rahulikult ning tegevuse käiku täpselt kujundades.
Kui käsk või korraldus eeldab ühesõnalist vastust (2.), siis tuleks see ka alguses ühe lapse poolt kirjutada tahvlile, vaadelda tulemust, kui vaja teha parandusi, proovida veel kord ja teistegi laste poolt ning alles siis kirjutada töölehele.
Kui eeldatakse vastuslauset, siis on need esialgu sellised laused, mille enamus sõnu esineb küsimuslauses ning vaid üks-kaks tuleb täiendavalt lisada (3.).
Sellist lauset tuleb üheskoos lugeda, koos koostada vastuslause ja avastada, et osa selle lause sõnadest on juba küsimuses olemas ja nende õiget kirjutamist saab sealt kontrollida, mõni sõna aga tuleb ise lisada.
Lisatavate sõnadega toimitakse samuti, nagu eelmises lõigus kirjeldatud.
Keerukaim selles vanuses on küsimusele vastuse leidmine tekstist (4.).
Ühise arutelu käigus peaks õpetaja lastele ütlema, et sellele küsimusele saab vastata lausega, mis on tekstis täpselt olemas.
See leitakse ja asendatakse vaid asesõna ta ühiselt leitud ja teksti eelmises lauses oleva sõnaga kuu.
Mõni aeg hiljem suudavad lapsed paaris- või rühmatööna valida tahvlil olevate sõnakaartide abiga lünka sobiva sõna ja teha siis individuaalselt ärakiri sellest. Nii kujuneb samm-sammult oskus täita sellist tööülesannet ka päris iseseisvalt.
Tööleht TÄHED viib lapsed tähtedelt kui taevakehadelt tähtedele raamatus.
See on laste normaalteksti juurde juhtimise esimene samm: igal tähel, millega pannakse sõnade häälikuid kirja on kaks kuju - need, mida oleme seni lugemisel kasutanud on suurtähed.
On ka veel samade häälikute märkimiseks teised tähed - väiketähed.
Siin oleks paras koht vaadelda 2. teema töölehti - seal on näha kahesugused trükitähed ja kahesugused kirjatähed, need, mida hakatakse õppima II klassis (või I klassi viimasel veerandil, kuidas kuskil).
Vaadeldakse mõnd lasteraamatut suur- ja väiketähtede kasutamise külje pealt.
Arutletakse, milleks vajatakse ühe teksti jaoks nii suuri kui ka väikesi tähti (lugude pealkirjad on sageli suurtähtedest, sest pealkiri on tähtis. Miks?
Lause algab suure tähega - nii tunneme lugedes selle kohe ära. Nimed algavad suure tähega.
Jälle on lugemine lihtsam, arusaamine kergem
Võiks olla klassi ees lause kahel kujul:
TÄDI LEILI VISKAS SAUNAS LEILI.
Tädi Leili viskas saunas leili.
KORJA MARJU, MARJU!
Korja marju, Marju!
Võrdleme!