RüütlidKuningas vajas ausaid ja ustavaid mehi, kes teda kaitseksid ja sõtta läheksid kui vaja. Neid sõjamehi kutsuti rüütliteks.
Rüütliks said tähtsate isikute pojad, aga samuti need, kellel olid kuninga ees mingid erilised teened.
USTAV GUSTAV Mihkel Pilv
Ükskord läks suur ja võimas kuningas pardijahile.
Ta oli peaaegu järveni jõudnud, kui metsa tagant ilmusid nähtavale kolm karu.
Karud tahtsid kuninga maha murda.
Õnnetuseks oli kuningas ainult pardijahi relvad kaasa võtnud. Pealegi oli tal parem käsi haige. Nii ei saanudki ta korralikult võidelda. Ja kannupoisid, kes ta saatjaks olid, jooksid karusid nähes kohe peitu.
Siis aga astus võsast välja talupoeg Gustav. Ta oli kogenud karukütt ja tugev mees. Üks- kaks- kolm sai ta kahest karust jagu. Kolmas aga põgenes.
Kuningal oli sellest muidugi väga hea meel.
“Tubli, külamees,” kiitis kuningas Gustavit. “Sellepärast, et sa mu päästsid, löön su rüütliks.”
“Aga teie kõrgeausus, mida see tähendab?”
“Ma annan sulle lossi ja maad. Talupojad sinu põldudel peavad sind kohtlema kui isandat. Jah, tänasest oled sa tehtud mees!
Kui minul aga abi vaja peaks minema, siis ma puhun sõjasarve ja me läheme koos ühise vaenlase vastu."
Talupoeg Gustav laskus põlvili. Kuningas lõi oma mõõga lapiti tema õlale ning ütles, et ta lööb nüüd Gustavi rüütliks.
Gustav sai maad ja ka lossi. Ta jäi kuningale ustavaks kuni surmani.
Kas tead, kuidas rüütlikslöömine veel toimus? Või löödi kõik rüütlid nii rüütliks nagu Gustav siin pildi peal?
Uuri järgi ja kirjuta siia.......................................
..................................................................................................
..................................................................................................................................