2.Inimahvid.

Kuidas on inimesed ja inimahvid sugulased?
Inimeste ja ahvide sarnasust märgati juba muinasajal, kuid sarnasuse põhjusi ei osatud seletada.Inimahve peeti metsainimesteks, neid kardeti ja austati.
Hiljem, kui väljakaevamistel Aafrikas ja Aasias leiti palju inimese ja ahvi arengu vahepeal olevate olendite luid, hakati arvama, et inimesed on miljonite aastate jooksul arenenud ahvisarnastest olenditest.

Tänapäeval oletatakse, et inimesed ja inimahvid on arenenud ühistest esivanematest kahe eraldi haruna.
Väga kaua aega tagasi elasid džunglites (arvatavasti Aafrikas) ahvisarnased olendid - inimahvide ja inimeste ühised esivanemad.
Kuid kliima muutus kuivemaks ja džunglid asendusid rohumaade-savannidega

Mõned ahvid olid sunnitud elama asuma savannidesse, kus polnud nii mugav ära elada kui džunglis puuvilju süües. Nad õppisid jahti pidama (Just sel ajal kujunes savannides välja ka antiloopide loomarühm) ja ennast kaitsma. Kiirete loomade püüdmiseks oli vaja abivahendeid - tööriistu, lõkse. Neid valmistades arenes ka mõistus.Nii kujunesid välja inimese eellased, kes loomakarjade kannul liikudes levisid kõikjale Aafrika ja Aasia soojematele aladele

Teised ahvid, kes jäid elama dźunglitesse, muutusid vähem. Nad kohanesid elama puude otsas ja toituma metsaandidest.Tänapäevani on säilinud inimahvid: orangutan, gorilla ja šimpansid.

Aja jooksul kujunesid nii välja inimesed ja inimahvid. Loomulikult ei sündinud see lühikese aja jooksul.

Praegu elavad inimahvid ei saaks enam areneda inimesteks, sest selleks puuduvad looduslikud eeldused. Tänapäeval on inimahvid pidava inimkultuuri pealetungi surve all - nende elupaigad vähenevad, neile peetakse jahti.

Šimpansid elavad Aafrika troopilistes vihmametsades. Nad elavad ja tegutsevad karjadena, milles loomade arv on ebaühtlane. Karjaelu seisneb toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Noored ahvid kuni 8 – aastani veedavad palju aega mängides. Omavahel suhtlevad nad häälitsuste abil ja erinevate näoilmetega. Suhtlemisel kasutavad nad umbes 30 erinevat häälitsust. Kui neil kurb meeleolu on panevad nad silmad kinni ja karjuvad. See on šimpanside nutt, aga ilma pisarateta.

Šimpansid magavad pesas, lamades külili (kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili (väljasirutatud või vastu kõhtu tõmmatud jalgadega). Söövad nad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest. Mõnikord maiustavad nad endid sipelgatega. On nähtud kuidas üks šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid.(algelise tööriista valmistamine).Joomiseks keeravad šimpansid endale palmilehest torbiku. Šimpansid on väga nutikad loomad. Nad võivad näiteks üsna kiiresti õppida uksi võtmega avama.  Tänu.

Gorillad elavad samuti Aafrikas. Nad on kõige suuremad inimahvlased. Neil on laiad õlad ja suur kõht. Nad on kuni 2 meetrit pikad. Vanad gorillad võivad kaaluda isegi kuni 250 kg. Nad elavad karjadena koos. Neil on olemas oma karjajuht. Gorillad hoolitsevad väga teineteise eest. Karjas on tavaliselt üks hõbedase seljaga juhtisane. Tema käitub karja juhina ja kaitsjana. Gorillad õigused juhtpositsioonile ilmnevad nende liikumise järjekorras. Kui juhtgorilla siirdub uude söögikohta, rivistub kogu kari tema kannul haneritta. Puhkepausidel istub ta sageli karjast veidi eemal. Gorillade elu koosneb söömisest, magamisest, puhkamisest ja liikumisest. Emased gorillad sügavad ja puhastavad end sagedamini kui isased. Emad puhastavad hoolikalt ka oma poegi.

Gorillad meisterdavad samuti iga õhtu endale uue pesa. Magavad nad hommikul pikalt ja ärgates asuvad kohe toitu otsima. Söömaaeg kestab paar tundi, ahv otsib endale sobiva koha, istub maha ja haarab käega enda ümber leiduvat toitu.Gorilla;

Orangutang ehk "metsinimene" elab Aasia soistes metsades kõrgete puude okstel. Neil on väga pikad käed (siruulatus kuni 3 m). Jalad on suhteliselt lühikesed. Nimi orangutan tähendab malai keeles " metsa inimene". Nad elavad harva maapinnal. Tavaliselt tegutsevad nad soistes metsades. Nad jalutavad mööda oksi: keha otse, jalad kombivad oksi, millele astuda. Nad kõnnivad puudel sama osavalt nagu inimesed maapeal. Ööseks meisterdavad nad endale puu otsa pesa. Magamise ajal tõmbavad nad jalad vastu kõhtu ja hoiavad ühe või mõlema käega okstest kinni. Nad virguvad koos esimeste päikesekiirtega, ringutavad ruttamata, sügavad end, hõõruvad rusikatega silmi ja vaatavad ringi. Seejärel hülgavad nad pesad ja lähevad sööma. Vett joovad nad huuli torru ajades, mõnikord aga kastavad kämbla vette ja imevad siis märga karva.

Emakeel
Harjutatakse tekstlõigu leidmist ja sõnas täishäälikuühendite määratlemist.