Preili Sokk röögatas:  
"Armas Mooses, kus on mu saiad?” 
Ta tormas akna juurde, võib-olla lootis ta, et silmab seal varast. Kuid nad olid neljandal korrusel, ja nii pikajalgseid vargaid pole olemas. Preili Sokk vajus täiesti jahmunult toolile. 
"Kas need võisid olla tuvid?" pomises ta. 
"See kuuldus küll rohkem lehma moodi," arvas Väikevend.  
"Ära räägi rumalusi," ütles preili Sokk. 
Samas kuulis Väikevend uuesti Karlssoni surinat akna taga.  Et preili Sokk seda ei märkaks, hakkas ta valjusti laulma: 

"Üks vissi, kel helkivad tiivad,  
nüüd tiirutab taeva all siin, 
üks vissi, kes armastab saiu, 
kui märkab, siis minema viib.“ 

Väikevend tegi vahel koos emaga salme. Talle endale paistis, et see vissi-salm on hea. Kuid preili Sokk ei arvanud seda. 
"Jää vait oma rumalustega!" hüüdis ta. 
  

*Proovi sina ka üks naljasalm teha. 

..................................................................................................... 

..................................................................................................... 

..................................................................................................... 

.....................................................................................................