Lõunamere saarte avastamine.

Uurimistöö
Mart Rannast Tartu Katoliku Kooli 3. klass

Kuidas jõudsid esimesed inimesed Lõunamere saartele?
Selle üle on teadlased palju vaielnud. Osa teadlasi arvab, et Lõunamere saarte elanikud pärinevad Aasiast. Tõestuseks on nende välimus, muistendid, esemed.
Osa teadlasi arvavad, et Lõunamere saarte elanikud on tulnud Lõuna-Ameerikast.
Norralane Thor Heyerdahl korraldas koos viie sõbraga 1947.a. "Kon-Tiki" ekspeditsiooni Peruu rannikult üle Vaikse Ookeani Tuamotu saartele. Reis balsaparvel kestis 101 päeva ja nad läbisid 8000 km.
Mehed ehitasid Peruu lähedal, Lõuna-Ameerikas 9-sast palgist parve. Nad ehitasid selle naelteta. Sidusid palgid kokku kanepiköitega, panid peale kaks masti ja purje. Parvele ehitasid mehed bambushüti ja nimetasid oma parve indiaanlaste Päikesejumala auks "Kon-Tikiks". Purjedele maalisid nad Päikesejumala näo.
Meestel oli reisil kaasas raadiosaatja, fotoaparaat, priimus, kompass, kaardid, jook ja söök, kalastamistarbed.
"Kon-Tiki" teekond algas 28.apr.1947.a. Callaost. Väikese puksiiri abil saadeti parv ookeanile. Mehed purjetasid ookeanil üle kolme kuu, enne kui nad Lõunamere saartele jõudsid. Nad said tunda laineid ja torme. Parve ründasid haid. Parv liikus ligikaudu 80 km. ööpäevas.
Oma asukohta määrasid mehed Päikese järgi. Nad andsid endast teateid raadio teel Ameerikasse. Vaiksete ilmadega tegid nad kummipaadiga sõite ümber parve. Vahel sukeldusid nööridest punutud korviga vee alla, et kontrollida, kuidas parve köied vastu peavad.
T.Heyerdahl tõestas maailmale, et kunagi võisid ka Lõuna-Ameerika indiaanlased oma parvedega Lõunamere saartele jõuda. Selleks oli vaja, et sobiva tuule suund ühtiks ookeani hoovuse suunaga.
Peale 93-päevast reisi nägid mehed esmakordselt Polüneesia saari. Paistis Puka-Puka saar, milleni mehed ei jõudnudki, sest hoovus kandis nad eemale. Ka Angatau saarele olid nad väga lähedal. Mehed nägid isegi polüneeslasi kanuudes, kuid ka seal ei maabunud. Karid ja murdlained ei lasknud randuda ka Raroia saarele.
Seismendal augustil Raroia juures jooksis nende parv karidele.

Üks mees pääses kerge peapõrutusega, kui parve mast langes. Parv paiskus vastu korallrahne. Mast oli murdunud, hütt lössi vajutatud, bambustekk üles kistud ja kogu varandus segi. Mehed päästsid kõik tähtsamad asjad ja jõudsid kummipaadiga asustamata palmisaarele. Nad elasid seal juba terve nädala, kui polüneeslased saarele tulid. Polüneeslased aitasid neid "Kon-Tiki" rusude päästmisel ja aitasid parve parandada.
Thor Heyerdahl uuris ka hilisematel aastatel teisi Lõunamere saari ja nende elanike elu. Ta käis Barbadoses, Galapagoses ja Lihavõttesaarel. Heyerdahl kirjeldas nende saarte elanike tavasid ja kombeid, nende laule ja tantse, töid ja tegemisi.