|
Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun.
orbiit: 2,870,990,000 km (19.218 AU) Päikesest
diameeter: 51,118 km (ekvatoriaalne)
mass: 8.683e25 kg
Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija).
Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. Märtsil, 1781; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690 aastal, kui John Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani.
Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal.
Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraani telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Uraan on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata.
Tegelikult on planeedil käimas "võitlus" selle üle, milline Uraani poolustest on tema põhjapoolus! Üks kahest, kas tema telje kalle on natuke üle 90 kraadi ja tema pöörlemine on otsejooneline, või see on natuke vähem kui 90 kraadi ja tema pöörlemine on retrograadne. Probleem on selles, et sul on vaja joonistada jaotusjoon *kuhugi*, kuna nagu ka Veenuse puhul on väike vaidlus, et pöörlemine on tõepoolest retrograadne (mitte otsejooneline pöörlemine kaldega ligikaudu 180).
Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib, et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil, ning et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud.
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. 
Aga pilved on äärmiselt ähmased, nähtavad ainult kujutiste täieliku suurendamisega Voyager 2 piltidelt (paremal). Hilisemad vaatlused HST-ga (vasakul) näitavad suuremat ja palju selgemaid jutte. Asi on selles, et erinevused on vastavad aastaajalistele efektidele (Päike on praegu mõnevõrra madalamal Uraani laiuskraadil, mis võib põhjustada palju selgemaid päeva/öö efekte).
Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt.
Nagu teistel gaasilistel planeetidel, on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad olid esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees.
Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes.
Uraan on mõnikord väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga; teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata). Väike astronoomiline teleskoop näitab väikest ketast.
Uraanil teatakse 21 kuud, neid võib veel juurde avastada,
Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Cordelia 50 13 ? Voyager 2 1986 Ophelia 54 16 ? Voyager 2 1986 Bianca 59 22 ? Voyager 2 1986 Cressida 62 33 ? Voyager 2 1986 Desdemona 63 29 ? Voyager 2 1986 Juliet 64 42 ? Voyager 2 1986 Portia 66 55 ? Voyager 2 1986 Rosalind 70 27 ? Voyager 2 1986 Belinda 75 34 ? Voyager 2 1986 Puck 86 77 ? Voyager 2 1985 Miranda 130 236 6.30e19 Kuiper 1948 Ariel 191 579 1.27e21 Lassell 1851 Umbriel 266 585 1.27e21 Lassell 1851 Titania 436 789 3.49e21 Herschel 1787 Oberon 583 761 3.03e21 Herschel 1787
Kaugus Laius Rõngas (km) (km) ------- -------- ----- 1986U2R 38000 2,500 6 41840 1-3 5 42230 2-3 4 42580 2-3 Alpha 44720 7-12 Beta 45670 7-12 Eta 47190 0-2 Gamma 47630 1-4 Delta 48290 3-9 1986U1R 50020 1-2 Epsilon 51140 20-100
(kaugus on võetud Uraani keskmest rõnga sisemise ääreni)
... Sun ... Saturn ... Phoebe ... Uranus ... Cordelia ... Neptune ... 
